> Vedtekter for 2017-2021 i PDF-format (SAMISK)

Skolenes landsforbund
Skuvllaid riikkalihttu njuolggadusat
Jahkečoahkkináigodat 2017 – 2021

SISDOALLU

1. Kap. Skuvllaid riikkalihttu obbalaš njuolggadusat, Searvvi organisašuvdnalađđasat ja miellahtut
§ 1  Obbalaččat njuolggadusaid birra
§ 2  Njuolggadusaid dulkon ja nákkuid mearrideapmi
§ 3  Searvvi doaibmasuorgi
§ 4  Skuvllaid riikkalihttu organisašuvdnalađđasat
§ 5  Ulbmil
§ 6  Sierraorganisašuvnnat
§ 7  Miellahttuvuohta
§ 8  Luohttámušolbmuid ja bargiid jávohisvuođageasku
§ 9  Sohkabealerren
§ 10  Váldokantuvra, fitnodattevdnen ja hálddašeapmi
§ 11  Rehketdoallu, revišuvdna ja dárkkistalávdegoddi
§ 12  Miellahttomáksu Skuvllaid riikkalihttui
§ 13  Tariffagáibádusat ja tariffadivvumat
§ 14  Tariffaevttohusaid jienasteapmi
§ 15  Bargoheaitta
§ 16  Doarjja barogheaitaga vuolde
§ 17  Gižžofoanda
§ 18  Vuođđojienasteapmi

2. Kap. Lihtu guovddáš orgánanat main lea mearridanváld
§ 19  Riikkačoahkkin
§ 20  Riikkačoahkkima stivrensuorgi
§ 21  Eahpedábálaš riikačoahkkin
§ 22  Riikkastivra
§ 23  Riikkastivrra stivrensuorgi
§ 24  Lihttostivra
§ 25  Lihttostivrra stivrensuorgi

3. Kap. Báikkálaš organisašuvdnalađđasiid njuolggadusat

Fylkkaservviid njuolggadusaid
§ 26  Ásaheapmi
§ 27  Barggut
§ 28  Miellahttomáksu ja ekonomiija
§ 29  Ovddastusgoddečoahkkin
§ 30  Eahpedábálaš ovddastusgoddečoahkkin
§ 31  Fylkkastivra
§ 32  Fylkkaservviid heaittiheapmi

Servviid njuolggadusat
§ 33  Ásaheapmi
§ 34  Doaimmat
§ 35  Miellahttomáksu ja ekonomiija
§ 36  Jahkečoahkkin
§ 37  Eahpedábálaš jahkečoahkkin
§ 38  Miellahttočoahkkin
§ 39  Searvvi stivra
§ 40  Searvvi heaittiheapmi

Klubbaid njuolggadusat
§ 41  Klubba ásaheapmi
§ 42  Doaimmat
§ 43  Ekonomiija
§ 44  Jahkečoahkkin
§ 45  Eahpedábálaš jahkečoahkkin
§ 46  Miellahttočoahkkin
§ 47  Klubbastivra
§ 48  Heaittiheapmi

4. Kap. Fágabláđđi, lávdegottit ja ruovttusiiddut
§ 49  Fágabláđđi, ruovttusiiddut ja sosiála mediat
§ 50  Šiehtadallanlávdegoddi
§ 51  Organisašuvdnalávdegoddi
§ 52  Oahpahuspolitihkalaš lávdegoddi
§ 53  Penšuvdnalávdegoddi

5. Kap. Njuolggadusat

 

1. Kap. ­Skolenes landsforbund, Skuvllaid riikkalihttu, lihtu organisašuvdnalađđasiid ja miellahtuid obbalaš njuolggadusaid

§ 1 Obbalaččat njuolggadusaid birra
Skuvllaid riikkalihttu riikkačoahkkin lea mearridan daid njuolggadusaid 2017:s.

A – Heaittiheapmi – rievdadeapmi
Njuolggadusaid sáhttá dušše Skuvllaid riikkalihttu riikkačoahkkin mearrádusa vuođul heaittihit dahje rievdadit.

B – Sierranjuolggadusat
Jus okta organisašuvdnalađas gávnnaha dárbbašlažžan, de sáhttá dat mearridit lasáhusa daidda njuolggadusaide iežas doibmii. Lihttostivra/riikkastivra galgá dohkkehit daid.

§ 2 Njuolggadusaid dulkon ja nákkuid mearrideapmi
Daid njuolggadusaid dulkoma ja nákkuid čadnon njuolggadusaide ii sáhte geahččalit siviila duopmo- stuoluin. Daid mearrida lihttostivra ja váidinriekti lea riikkastivrii.
Organisašuvnnalaš nággogažaldagat mat eai leat njuolga čovdojuvvon njuolggadusain mearriduvvojit seamma láhkái.

§ 3 Lihtu doaibmansuorgi
Skuvllaid riikkalihttu, mii lea ovttastahttojuvvon Riikkaorganisašuvnnain Norggas (LO:in), lea riikkaviidosaš ovttastus mii organisere bargiid, studeanttaid, oahppo-, oahpahus- ja bajásšaddansuorggis, ja ealáhahkii báhcán olbmuid mat leat leamaš bargoeallimis.

§ 4 Skuvllaid riikkalihttu organisašuvdnalađđasat
Lihtu organisašuvdnalađđasat leat:
1.  Riikkačoahkkin
2.  Riikkastivra
3.  Lihttostivra
4.  Fylkkasearvvit
5.  Searvvit
6.  Klubbat
7.  Fásta lávdegottit
• Organisašuvdnalávdegoddi
• Oahppopolitihkalaš lávdegoddi
• Penšuvdnalávdegoddi

Dasa lassin sáhttet lihtus leat guovddáš ja báikkálaš ad hoc-lávdegottit jus lea dárbu.

§ 5 Ulbmil
Skuvllaid riikkalihttu ulbmil lea:
• Organiseret miellahtuid lihtu doaibmasuorggi siskkobealde ja ásahit fylkkaservviid, servviid, klubbaid ja lávdegottiid.
• Dáhkidit ja buoridit  miellahtuid bálká-, bargo- ja penšuvdnaeavttuid.
• Veahkehit miellahtuid virgádettiin, eretcealkkedettiin ja nákkuin bálká- ja bargodilis.
• Sihkkarastit miellahtuide duohta mielráđđenrievtti ja váikkuheami bargodilláseaset.
• Áicat ahte dat fylkkasearvvit, searvvit, klubbat ja lávdegotti mat leat searvvis jođihuvvojit oktasaš njuolggadusaid mielde, vai solidáralaš ovttasdoaibman gaskal fylkkaservviid, servviid, klubbaid lávdegottiid buvttiha soabalašvuođa ja fámu bargui ovddidit miellahtuid fágalaš, sosiálalaš ja kultuvrralaš beroštumiid.
• Áŋgiruššat ahte fágaorganisašuvdna álo lea friddja ja sorjjasmeahttun.
• Áŋgiruššat oahppovuogádaga mas On:a olmmošvuoigatvuođajulggaštus mii ilmmai 1948:s lea guoddi árvovuođđu, ja man mihttomearri lea servodat man dovdomearkkat leat dásseárvu, oktasašárvu ja solidaritehta gaskal olbmuid ja olmmošjoavkkuid sihke nationála ja internationála dásis.

§ 6 Sierraorganisašuvnnat jna.
Eai galgga ásahuvvut sierraorganisašuvnnat, seallat, joavkkut dahje akšuvdnalávdegottit mat áŋgiruššet fámuhuhttit daid dábálaš ásahuvvon ja válljejuvvon ásahusaid lihtu siskkobealde dahje ovddit ulbmiliid mat eai leat lihttui gullevaččat.

§ 7 Miellahttuvuohta

A – Miellahtuid sisaváldin
1.  Buot bálkávuostáiváldit geain lea váldovirgi doaibmasuorggi siskkobealde mii maid § 3 mearrida ja studeanttat geat váldet oahpu dakkár váldovirgái, ja geat dohkkehit lihttu mearrádusaid, sáhttet šaddat lihttu miellahttun. Seamma guoská bargoohcciide ođđa virggiide. Spiehkastagat leat: Olbmot geat leat fárus dahje ovddastit politihkalaš bellodaga dahje organisašuvnna mas lea nazisttalaš, fascisttalaš dahje nállevealaheaddji prográmma. Seamma guoská sidjiide geat leat váldán barggu dohkkehuvvon bargoheaitaga vuolde dahje leat lihccojuvvon fágaservviin mat leat fárus LO:s. Sin ii sáhte váldit miellahttun lihttostivrra earenoamáš mearrádusa haga. Streaikadahje cakkusrihkkut eai sáhte guđege dilálašvuođas šaddat miellahttun ovdal go leat soahpan lihtuin masa ášši gullá. Miellahttuvuohta lea fámus go lea registrerejuvvon lihttui. Jus addá boasttu dieđuid dahje ii atte dieđuid main lea mearkkašupmi miellahttuvuhtii go váldojuvvo miellahttun, ja dan láhkái dájuha lihtu, de sáhttá miellahttuvuođa rievdadit almmá geatnegasvuođa haga oažžut máksojuvvon miellahttomávssu maŋás. Ovdal go dat rievdaduvvo, de ferte son beassat čilget oainnuidis.
2.  Sisadieđiheapmi lihttui ferte leat čálalaš.
3.  Go dieđiha sisa šaddá miellahttun báikkálaš organisašuvdnalađđasa bokte, Báikkiin gos lihtus ii leat searvi/klubba, šaddá miellahttun njuolga báikkálaš organisašuvdnalađđasa bokte. Báikkiin gos lihtus ii leat searvi/klubba, šaddá njuolga miellahttu fylkkasearvái. Earenoamáš dáhpáhusain sáhttá čadnot searvái njuolga.
4.  Lihttostivra mearrida nákkuid maid gusket miellahttuvuhtii. Mearrádusa sáhttá guoddalit LO:i.

B – Miellahtuid rievttit ja geaskkut
1.  Miellahttu lea geatnegahtton váldit badjelasas daid luohttámušdoaimmaid maidda lihttu, fylkkasearvi, searvi dahje klubba vállje su.
2.  Miellahttu sáhttá cealkit eret válgga lihka guhkes áigái go lea válljejuvvon.
3.  Miellahtus lea alddis geasku bearráigeahččat ahte miellahttuvuohta álo lea ortnegis.
4.  Miellahtus lea geasku dieđihit lihttui jus gulahallandieđut leat rievdan.

C – Gudnemearka
Skuvllaid riikkalihttu gudnemearka addojuvvo buot miellahtuide geat leat botketkeahttá leamaš miellahttun LO:i gullevaš searvvis 25 jagi. Go lea 40 jagi leamaš geažus áiggi leamaš miellahttun addojuvvo LO gudnemearka. Go lea leamaš LO miellahttun 60 jagi botketkeahttá addojuvvo diploma ja báccáš.

D – Gudnemiellahtu sisaváldin
Lihttostivrra mearrádusa mielde sáhttá riikkačoahkkin riikkastivrra rávvaga mielde mearridit váldit sisa gudnelahttun miellahtu gii lea dahkan lihttui earenoamáš stuorra bálvalusaid.

E – Orru vuoigatvuođat miellahtuide
1.  Miellahtut geat mátkkoštit eret riikkas, sáhttet ohcat lihtus bisuhit miellahttuvuođaset orru rivttiiguin. Jus orru vuoigatvuođaid ohcamuš dohkkehuvvo ii dárbbaš miellahttu máksit miellahttomávssu muhto ferte almmatge máksit kollektiivvalaš dáhkádusaid.
2.  Go dakkár miellahttu máhccá, de leat sus seamma rievttit lihtus go ledje go mátkkoštii olgoriikii. Dát rievttit gustogohtet seamma beaivvi go lihttu lea registreren ahte miellahttu lea máhccan.
3.  Buot orru vuoigatvuođa ohcamušaid mearrida lihtu hálddahus.

F – Sirdin olgoriika lihtus
Miellahtut geat unnimusat 3 mánu leat gullan olgoriika lihtuide maiguin lihtus lea lotnolas šiehtadus, váldojuvvojit sisa lihttui go eavttut muđui leat sajis. Dakkár miellahtut ožžot ollislaš rivttiid dan áiggi rájes go organiserejedje iežaset.

G – Miellahtuid sirdin gaskal LO-servviid
1.  Sáhttá sirdit miellahtuid ovtta lihtus nubbái RO (LO) siskkobealde. Dakkár dáhpáhusain fertejit miellahtot  deavdit RO (LO) mearrádusaid sirdineavttuid. (Gč. RO (LO) mearrádusaid).
2.  Go sirdá eret RO(LO) searvvis dahje eará RO (LO) searvái de ferte sáddet dieđu Skuvllaid riikkalihttui oažžun dihte guitte.
3.  Go sirdá oažžu miellahttu ovttat manu buot rivttiid lihtus miellahttuvuođas ektui ovddeš RO (LO) searvvis.
4.  Sirdima galgá dahkat ovdal 2 mánu lea gollan maŋŋil go miellahttu lea barggu váldán siskkobealde eará lihttu doaibmasuorggi.

H – Eretdieđiheapmi
Miellahtut galget sáddet čálalaš dieđu lihttui go dieđihit iežaset eret. Lihttu addá dieđu bálkádoaim- maheaddjái bissehit miellahtomávssu ja dáhkádusmávssu geassima bálkkás. Eretdieđiheapmi gusto nuppi olles mánu rájes maŋŋil.

I – Miellahtuid/luohttámušolbmuid lihccun
1.  Miellahtut/luohttámušolbmot, mat bidjet iežaset allelii go lihttu dahje LO njuolggadusaid dahje mearrádusaid, dahje eará láhkái láhtte organisašuvdnii dahje lihttu miellahtuide vahágin, sáhttá lihccut miellahttuvuođas lihttostivrra mearrádusa mielde. Galgá jearrat ráđi báikkálaš organisašuvdnalađđasis. Sáhttá lihccut, juogo mearri áigái (suspenšuvdna) dahje agi beaivái (eksklušuvdna). Dakkár lihccuma sáhttá mánu maŋŋil go lea ožžon čálalaš dieđu, almmá maŋŋonanváikkuhusa haga, guoddalit riikastivrii. Guoddaleaddji bealis lea riekti deaivat ja/dahje ovddastit ja bealuštit iežas áššis dan organisašuvdnalađđasa ektui mii dakkár lihccuma maŋŋil dahká mearrádusa.
2.  Lihccojuvvon miellahtut fertejit máksit miellahttomávssu dan áiggis go leat lihccojuvvon, muhto sis ii leat vejolašvuohta oassálastit searvvi čoahkkimiidda.
3.  Lihccun miellahttuvuođas mielddisbuktá álo ahte miellahtut masset buot luohttámušdoaimmaid fágalihkadusas ja eaige beasa searvat lihttu čoahkkimiidda.

J – Oalge-miellahttuvuohta
RO (LO) miellahtut geain lea eará váldobargoaddi ja virgi SL organisašuvdnasuorggis, sáhttet oažžut oalge-miellahttuvuođa SL, dahje sáhttet válljet dábálaš miellahttuvuođa. Oalge-miellahttuvuođas eai leat kollektiiva dáhkádusortnegat.

Oalge-miellahtut
1.  ožžot dábálaš rivttiid klubbas, searvvis, fylkkasearvvis ja lávdegottiin.
2.  eai sáhte válljejuvvot lihtu riikkačoahkkimii, riikkastivrii ja lihttostivrii.
3.  mákset miellahttomávssu mearrádusaid § 12.1 mielde virgái/virggiide várás skuvladoaimmas/oahpahusas Skuvllaid riikkalihttui.

§ 8 Lihtu luohttámušolbmuid ja bargiid jávohisvuođageasku
Buot lihtu luohttámušolbmuin ja bargiin lea jávohisvuođageasku áššiin mat gusket ovttaskas miellahtuide. Lihtu luohttámušolbmuin ja bargiin ii leat lohpi addit dieđuid ovttaskas miellahtuid miellahtu miehtama haga. (Veard. Almmolaš hálddašeami ja jávohisvuođa dábálaš njuolggadusaid.)

§ 9 Sohkabealerren
Válggain riikačoahkkimii, buot stivrejeaddji orgánaide ja lávdegottiide buot organisašuvdnalađđasiin geavahuvvo sohkabealerren. Unnimusat 40 % goappáge sohkabealis galgá leat ovddastuvvon jus lea vejolaš.

§ 10 Váldokantuvra, fitnodatevdnen ja hálddašeapmi
1.  Lihtu váldokantuvra lea Oslos.
2.  Lihtu stivra mearrida gii sáhttá geatnegahttit lihtu.
3.  Lihttu galgá bidjat ruđaidis báŋkui. Ruđat mat geavahuvvojit oastit bistevaš opmodaga ja ossosiid tevdnemii fitnodagain main lihtus lea beroštupmi leat mieleaiggát, galget biddjojuvvot riikkastivrra mearrádusa mielde.
4.  Lihttostivra ferte álo áiggis oaidnit ahte lihtu ruđat biddjojuvvojit nu ahte daid boahttevaš dáhpáhusain sáhttet realiserejuvvot johtilit.

§ 11 Rehketdoallu, revišuvdna ja dárkkistanlávdegoddi

A – Rehketdoallu
1.  Váldoulbmil rehketdoaluin lea addit miellahtuide ipmárdusa lihtu ekonomalaš doaimmaid ja dili birra.
2.  Lihttu galgá juohke jagi bidjat ovdan jahkerehketdoalu ja jahkedieđáhusa. Lihttostivra galgá vuolláičállit jahkerehketdoalu ja jahkedieđáhusa. Rehketdoallu, jahkerehketdoallu ja jahkedieđáhus galget muđui čuovvut daid njuolggadusaid mat leat mearriduvvon rehketdoallolágas.

B – Revišuvdna
1.  RO (LO) revišuvdnakantuvra galgá doaimmahit lihtu revišuvnna.
2.  Revišuvdna galgá dahkkojuvvot gustojeaddji, buori rehketdoallodábiid mielde bagadusa mielde maid RO (LO) lea mearridan.
3.  Diliid maid revisor lea cuiggodan lihttui galgá váldit mielde reivviide maid dađistaga nummarastá. Dakkár reivviid galgá journálafievrredit revišuvdnabeavdegirjái ja áimmahuššat ortnet mielde ja oadjebasat ovttas beavdegirjjiin.

C – Dárkkistanlávdegoddi
1.  Dárkkistanlávdegoddi lea riikacoahkkima dárkkistanorgána.
2.  Dárkkistanlávdegoddi galgá bearráigeahččat lihtu doaimma ja gozihit ahte lihttu čuovvu lágaid ja láhkanjuolggadusaid, ja iežas mearrideaddji orgánaid mearrádusaid, ja dasa lassin dábálaš organisašuvnnalaš bargodábiid.
3.  Dárkkistanlávdegoddi galgá dárkkistit tariffačielggademiid vuođđojienastemiid.
4.  Dárkkistanlávdegoddi sáhttá álo áiggis gáibidit oažžut lihtu beavdegirjjiid ja dokumeanttaid biddjojuvvot iežas ovdii ja gáibidit ahte luohttámušolbmot ja bargit addet daid dieđuid maid lávdegoddi oaivvilda dárbbašlažžan vai lávdegoddi sáhttá doaimmahit iežas ámmáha.
5.  Dárkkistanlávdegoddi galgá barggustis čuovvut daid mearrádusaid mat leat dábálašbagadusas lihtuid dárkkistanlávdegottiide.
6.  Dárkkistanlávdegoddi galgá čállit beavdegirjji čoahkkimiinnis.
7.  Dárkkistanlávdegoddi galgá addit dieđáhusas daid orgánaide mat gieđahallet jahkedieđáhusa ja rehketdoalu.
8.  Dárkkistanlávdegottis lea hupman- ja evttohanriekti lávdegotti bargui gulli áššiin.

§ 12 Miellahttomáksu skuvllaid riikkalihttui

A – Miellahttomáksu ja máksin
1.  Miellahtut mákset 1,35 % brutto bálkkás miellahttomáksun. Buot fylkkaservviide máksojuvvo vuođđosupmi mii lea 30 000 ru maŋás, ja dasa lassin, unnimusat 10 % máksojuvvon miellahttomávssuin. Norlánddas, Romssas ja Finnmárkkus máksojuvvo unnimusat 15 % máksojuvvon miellahttomávssuin maŋás fylkkasearvvi organisašuvdnalađđasii. Foandasajušteapmi gižžofondii galgá leat 2 % obbalaš miellahttomávssus gitta dassážii go unnimusgáibádus man stuoris gižžofoanda galgá leat RO (LO) njuolggadusaid mielde, lea devdojuvvon. 
2.  Riikkačoahkkin, riikkastivra dahje lihttostivra čállá eahpedábálaš miellahttomávssu* go áiti moivvi geažil lea sávahahtti nannet lihtu gižžoráhkkaneami. (* Geahča maiddái §§ 28 ja 35 – liige miellahttomávssu čáliheapmi fylkaservviin ja servviin).
3.  Dábálaš ja eahpedábálaš miellahttomávssu, galgá, go lea šiehtaduvvon guoskevaš bargoaddiin, geassit bálkkás ja máksit lihttui miellahttomávssu máksima njuolggadusaid mielde. Go miellahttomávssu ii sáhte geassit bálkkás, de galgá miellahttu máksit miellahttomávssu lihttui gustojeaddji njuolggadusaid mielde. Mávssut kollektiivvalaš dáhkádusortnegiidda gáibiduvvojit ovttas miellahttomávssuin.
4.  Galgá máksi miellahttodivada buot mánuid ovddas jagis.
5.  Miellahttu gii šaddá pensionistan agi dahje bargonávccahisvuođa geažil ii dárbbaš máksit miellahttomávssu go dieđiha lihttokantuvrii. Miellahtut geat leat pensionisttat agi dahje bargonávccahisvuođa geažil, mákset jahkásaš submi gokčat dieđuid, kollektiivvalaš dáhkádusaid ja ášše meannudeami pensionisttaide. Miellahtut geat jotket virggisteaset vuostáiválddedettiin ahkepenšuvnna, mákset dábálaš miellahttomávssu bálkkás. Riikkastivra mearrida jahkásaš mávssu.
6.  Go geassáda bissehuvvo miellahttomáksu easkka nuppi mánu loahpas maŋŋil go geassádeapmi lea vuostáiváldojuvvon.
7.  Njuolga čadnojuvvon miellahtut mákset seamma miellahttomávssu go miellahtut mat leat čadnon servviide.
8.  Studeanttat mákset jahkásaš submi maid riikkastivra mearrida gokčat muhtun muddui diehtojuohkima ja kollektiiva dáhkádusaid.

B – Luvven miellahttomávssus
1.  Áigodagain goas ii leat bálká luvvejuvvojit miellahtut máksimis miellahttomávssu, jus buozan vuohta, áhpehisvuođa- ja fuolahusvirgelohpi, bargguhisvuohta, bargobisseheapmi, militeara- dahje siviilabálvalus lea sivvan dasa. Ferte máksit kollektiiva dáhkádusaid. Go vázzá skuvlla mii bistá vuollel jahkebeali ja lea virgelohpi mii bistá lihka guhká bálkká haga váldovirggis sáhttá maiddái luvvejuvvot miellahttomávssus.
2.  Miellahtut geain lea virgelohpi bálkká haga váldovirggisteaset váldit oahpu, ja oahppu bistá jahkebeali dahje guhkit, besset doalahit dábálaš miellahttuvuođaset, muhto mákset jahkásaš submi maid riikkastivra mearrida gokčat diehtojuohkima ja kollektiiva dáhkádusaid.
3.  Miellahtut geat leat aitto váldán oahpu, luvvejuvvojit miellahttomávssus vuosttaš bargojagi maŋŋil go leat loahpahan vuođđooahpu. Dát miellahtut mákset kollektiiva dáhkádusaid. Eavttuid luvvejuvvot miellahttomávssus njuolggadusaid mielde mat leat namuhuvvon, ferte duođaštit lihttui dás.

C – Mávssekeahtes miellahttomáksu
Jus miellahtus lea mávssekeahtes miellahttomáksu eambbo go 3 mánu ovddas almmá lihttostivrra miehtama haga, sáhttá su sihkkut miellahttun lihtus. Galgá váldit oktavuođa báikkálaš organisa-šuvdnalađđasiin ovdal go sihkku su.

§ 13 Tariffagáibádus ja tariffarievdadusat
1.  Jus lihttostivra gáibida ođđa tariffašiehtadusa, de ferte O (LO) čállingoddi dohkkehit dan ovdagihtii.
2.  Saji sáhttá cealkit eret go LO čállingoddi lea dohkkehan dan 1. čuoggá mielde.
3.  Jus ii válgan šiehtadallamiiguin dahje soabahemiin, ja lihttu áigu álggahit bargoheaitaga, de ferte viežžat dohkkeheami RO (LO) čállingottis.
4.  Báikkálaš tariffagáibádusat ja nággoáššit gieđahallojuvvojit váldošiehtadusaid ja váldotariffašiehtadusaid mielde.
5.  Fylkkasearvi/searvi/klubba mii lea čadnojuvvon lihttui ii sáhte ovddidit gáibádusa ásahit tariffašiehtadusa dahje cealkit eret tariffašiehtadusa almmá searvvi ja  LO dohkkeheami haga. Fylkkasearvi/searvi/klubba iige sáhte iešheanalaččat cealkit eret saji dahje álggahit bargoheaitaga.

§ 14 Tariffaevttohusaid jienasteapmi
1.  Tariffaevttohusa galgá dábálaččat bidjat ovdan daid miellahtuide geaidda beroštupmenággu guoská. Jienasteami boađus galgá čájehit miellahtuid dáhtu.
2.  Jus eanetlohku dain miellahtuin geaidda beroštupmenággu guoská leat miehtan evttohussii jienasteamis, lea dat dohkkehuvvon. Jus eanetlohku lea jienastan vuostá lea dat hilgojuvvon.
3.  Jus 2. čuoggá eaktu ii leat devdojuvvon, ii geatnegahte jienasteapmi earret go jus 2/3 oassi dahje eambbo miellahtuin geaidda beroštupmenággu guoská, leat oassálastán jienasteamis.
4.  Jus unnit go 2/3 oassi lea oassálastán jienasteamis ja 2. čuoggá eaktu ii leat devdojuvvon, sádde lihttostivra dieđu jienasteami birra mearrádusevttohusain RO (LO) čállingoddái mearrádusevttohusa berre go dohkkehit vai hilgut evttohusa.
5.  Jus tariffalihkadus maiddái fátmmasta eará RO (LO) servviid, de galgá čuovvot LO njuolggadusaid mearrádusaid.
6.  Vuođđojienasteapmi dahkkojuvvo elektrovnnalaččat.
7.  Buot miellahtuin bargosajiin maidda tariffašiehtadus guoská lea riekti searvat ođđa tariffašiehtadusa jienasteapmái.
8.  Klubba/searvvi/ fylkkasearvvi čoahkkimiin mat gieđahallet tariffagažaldagaid, sáhttet miellahtut eará servviin geaidda tariffagažaldat guoská oassálastit, jus sis lea riekti doalahit miellahttuvuođaset eará  LO-searvvis. Dakkár miellahtuin ii leat jienastanriekti.

§ 15 Bargoheaitta
1.   Go lea lea mieđihuvvon álggahit bargoheaitaga, dahje jus lock­out lea dieđihuvvon, galget dat organisašuvdnalađđasat maidda bargobissáneapmi guoská válljet bargoheaitta- dahje lockout lávdegotti. Fylkkastivra bidjá johtui dan dárkkistusa mii lea dárbbašlaš bargoheaitaga vuolde.
2.   Nu guhká go bargoheaitta bistá, ii galgga oktage váldit barggu fitnodagain maidda bargoheaitta guoská dahje fitnodagain gos lea julggaštuvvon sympatiijaakšuvdna ollásit. Jus miellahtut váldet eará barggu, de fertejit addit dieđu fylkkastivrii. Nu guhká go miellahtuin lea dakkár bargu de gáhččá ruhtadoarjja eret.
3.   Lihttostivra mearrida juohke áidna dáhpáhusas galget go bargoheaitta- dahje cakkusrihkkuid namat almmuhuvvot.
4.   Ii oktage organiserejuvvon bargi galgga ohcat ohcat barggu maŋŋil loahpahuvvon lobálaš bargoheaitta dahje lockouta ovdal go buot miellahtut ásahusas geat ledje fárus bargoheaitagis leat ožžon barggusteaset maŋás. Sutnje guhte váldá barggu mii rihkku dan, čuohcá dat mii lea mearriduvvon 2. čuoggás dan paragráfas. Lihttostivra sáhttá spiehkastit earenoamáš dáhpáhusain.
5.   Bargoheaitaga ii galgga dábálaččat heaittihit ovdal go dat organisašuvdnalađđasat mat leat beroštupmebealit das, leat buktán cealkámuša. Organisašuvdnalađđasat eaige sáhte loahpahit bargoheaitaga ovdal go lihttostivra lea miehtan.
6.   Dušše miellahtuin geaidda beroštupmenággu guoská, lea jienastanriekti gažaldagas galgá go álggahit, loahpahit dahje joatkit bargoheaitaga. 7.  14. § njuolggadusaid galgá čuovvut buot jienastemiin.

§ 16 Máksu bargoheaitaga vuolde
1.  Bargoheaitta álggahuvvon nugo lea mearriduvvon dain njuolggadusain addá buot miellahtuide rievtti ruhtadoarjagii. Lihttostivra mearrida ruhtadoarjaga.
2.  Jus galgá leat riekti oažžut ruhtadoarjaga ferte iešguhtege miellahttu leamaš barggus dalle go bargoheaitta álggii, ja máksán miellahttomávssu lihttui mii čadnon LO:i unnimusat 2 mánu ovdal go bargoheaitta biddjojuvvui johtui.
3.  Lihttostivra mearrida goas rájes ruhtadoarjja galgá máksojuvvot.
4.  Miellahtuin geat ledje buohccit dalle go bargoheaitta álggahuvvui, lea geatnegasvuohta oažžut ruhtadoarjaga dan beaivvi rájes go dieđihuvvo dearvvašin go buktet doavtterduođaštusa. Miellahtut geat ledje čálihuvvon militearabálvalussii dahje geain lei virgelohpi bálkkáin eará sivaid geažil go bargoheaitta álggahuvvui, ožžot ruhtadoarjaga dan beaivvi rájes go dimitterejedje dahje livčče galgan álgit fas virgái. Geahča 2. čuoggá bajábealde.
5.  Lihtu hálddahus fuolaha ruhtadoarjaga máksima lihttostivrra mearrádusa mielde.

§ 17 Gižžofoanda
1.  Lihtus lea geatnegasvuohta gártadit gižžofoandda mii lea RO (LO) mearrádusaid mielde.
2.  Gižžofoanda ruđa galgá lágidit nu ahte ii masse árvvu, muhto seammás jođánit sáhttá adnit ruhtadoarjagiidda go dilálašvuohta gáibida.

§ 18 Vuođđojienasteapmi
1.   Lihttostivra sáhttá mearridit vuođđojienasteami deaŧalaš áššiin. Lihttostivra mearrida guđe njuolggadusaid mielde vuođđojienasteapmi galgá dahkkojuvvot. Tariffagažaldagaid vuođđojienastemiin gusto § 14.
2.   Jienasteapmi galgá fátmmastit buot lihtu miellahtuid dahje miellahtuid dihto organisašuvdnalađđasiin.
3.   Earret daid áššiid maid § 14 namuha, gáibiduvvo ahte unnimusat 1/3 oassi miellahtuin geaidda ášši guoská leat oassálastán jienasteamis jus boađus galgá leat mearrideaddji. Nuppegežiid lea jienasteapmi ráđđeaddin lihttostivrii.

 

2. Kap. Lihtu guovddáš mearrideaddji orgánat

§ 19 Riikkačoahkkin
1.  Riikkastivra lea bajimus orgána lihtus. Dábálaš riikkačoahkkin gálgá dollojuvvot juohke njealját jagi (áinnas seamma jagi go RO (LO) kongreassa). Báikki ja áiggi mearrida riikkastivra. Riikkačoahkkin berre dollojuvvot giđđajahkebealis.
2.  Galgá gohččojuvvot riikkačoahkkimii 6 mánu ovdal go dollojuvvo. Gohččun sáddejuvvo fylkkaservviide ja servviide.
3.  Klubbain, servviin, fylkkaservviin, lihttostivrras, riikkastivra ja lávdegottiin lea riekti buktit árvalusaid riikkačoahkkimii, Árvalusat fertejit leat joavdán lihttostivrii maŋemusat 5 mánu ovdal riikkačoahkkima. Árvalusain rievdadit prinsihppa- ja doaibmaprográmma ja mearrádusaid galgá leat ráhkkaneaddji gieđahallan lávdegottiin. Lávdegottit bidjet ovdan evttohusa riikastivrii, mii fas addá mearrádusevttohusa riikkačoahkkimii. Organisašuvdnalađđasiid evttohusat maid eai váldojuvvo fárrui evttohusaide mat váldojuvvojit fárrui mearrádusevttohussii riikkastivrii, mii fas buktá mearrádusevttohusa riikkačoahkkimii. Organisašuvdnalađđasiid evttohusaid mat eai váldojuvvo mielde evttohussii maid riikkastivra ovddida riikkačoahkkimii, sáhttá ovddidit ođđasit riikačoahkkimis.
4.  Evttohuvvon áššelistu, čoahkkinortnet, riikkastivrra mearrádusevttohusat ja sáddejuvvon evttohusat galget sáddejuvvot válljejuvvon sáttaolbmuide, servviide, fylkkaservviide, riikkastivrii ja lávdegottiide maŋemusat 2 mánu ovdal riikkačoahkkima.
5.  Riikkačoahkkimis leat válljejuvvon áirasat ja riikkastivrra miellahtut. Lihttočállit, ja Skuvllaid riikkasearvvi áirras RO (LO) nuoraidlávdegottis bohtet riikkačoahkkimii hupman- ja evttohanrivttiin.
a) Áirasiid lohku rehkenastojuvvo dan vuođul man olu miellahtut iešguđege fylkkasearvvis leat, geat  leat doaimmahan geatnegasvuođaideaset dahje ožžon friddja miellahttomávssu § 12 mielde. Rehkenastima vuođđun biddjojuvvo lagamus olles kvartála ovdal go galgá gohččut riikkačoahkkimii.

Ovddastannjuolggadusat leat čuovvovaččat:
8  gitta 50 miellahtu addá 1 áirasa
51 gitta 100 miellahtu addá 2 áirasa
101 gitta 200 miellahtu addá 3 áirasa
201 gitta 300 miellahtu addá 4 áirasa
301 gitta 400 miellahtu addá 5 áirasa
401 gitta 500 miellahtu addá 6 áirasa

Ja viidáseappot 1 áirras juohke álggahuvvon 200 miellahtus gitta 2500 miellahtu rádjái ja 1 áirras juohke álggahuvvon álggahuvvon 500 miellahtus.

b) Válljehahtti áirrasin lea dušše soames gii lea leamaš máksi miellahttu lihtus mii lea čadnojuvvon LO:i unnimusat jagi ovdal go riikkačoahkkin dollojuvvo.
c) Fápmudusskovvi sáddejuvvo lihttui ovdal biddjojuvvon áigemearri dievvá. Skovvi galgá sisttisdoallat válljejuvvon áirasiid namaid ja sierra listtu mas sadjásašáirasat. Sadjásašlahtut gorkŋot nummarvuoruid mielde go lea healban. Guokte fylkkastivrra miellahtu galget leat vuolláičállán fápmudusa. Fápmuduslávdegoddi maid riikkačoahkkin lea válljen galgá dutkat fápmudusaid. Lávdegoddi bidjá ovdan mearrádusevttohusas riikkačoahkkimii, mii mearrida loahpalaččat dohkkeha go fápmudusaid.
6.  Riikkačoahkkin mearrida loahpalaš áššelisttu ja čoahkkinortnega.
7.  Jienasteamis riikkačoahkkimis lea juohke áirasis okta jietna. Áššit mearriduvvojit jienastaneanetloguin. Dakkár dáhpáhusain go leat ovtta mađe jienat, hilgojuvvojit evttohusat. Riikkastivrra miellahtuin ii leat jienastanriekti áššin mat gusket ovddasvástádusfriddjavuhtii dain mearrádusain main sii lea leat leamaš fárus riikkastivrra ja lihttostivrra miellahttun. Seamma guoská áššiin mat gusket nákkuide gaskal lihttostivrra ja riikkastivrra mat biddjojuvvojit Ovdan riikkačoahkkimis. Dakkár áššin lea sis dušše hupman- ja evttohanriekti.
8.  Fylkkasearvi máksá mearriduvvon iežasoasi áirasiiddis ovddas. Riikkačoahkkin mearrida iežasoasi.

§ 20 Riikkastivrra stivrensuorgi
1.  Riikkastivra galgá gieđahallat ja mearridit buot áššiid mat leat čállojuvvon dohkkehuvvon áššelistui. Áššelisttus galgá álo čuožžut jahkedieđáhusaid, jahkečoahkkima áigodaga rehketdoaluid ja boahtán evttohusaid gieđahallan.
2.  Riikkačoahkkin galgá válljet lihttu luohttámušolbmuid, ja maiddái válljet lihttočálliid. Luohttámušolbmot galget válljejuvvot earenoamáš válggas 3. čuoggá njuolggadusaid mielde.
3.  Galgá válljejuvvot lihtostivra mas leat lihttojođiheaddji, 1. nubbinjođiheaddji, 2. nubbinjođiheaddji, ja dasa lassin 6 miellahtu ja 6 várremiellahtu. Ovtta nubbinjođiheaddjái galgá biddjojuvvot váldoovddasvástádus ekonomiijas. Earret válljejuvvon lihttostivramiellahtuid válljejuvvojit eará miellahtut riikkastivrii guvttiin persovnnalaš várrelahtuin, vai buot fylkkain lea fásta ovddastus riikkastivrras. Go vállje riikkastivrra galget unnimusat 40 % goappáge sohkabealis ja iešguđege organisašuvdnasuorggi virgejoavkkuin leat ovddasteaddjit. Fylkkasearvvit nammadit ovtta áirasa ja guokte sadjásačča riikkastivrii. Goappašat sohkabeliin galget leat ovddasteaddjit.
4.  Go vállje luohttámušolbmuid gáibiduvvo doarjja eanet go 50 % jienain. Jus ii leat olahan dan vuosttaš jienasteamis, jienastuvvo ođđasit ja áirras geas leat unnimus jienat sihkkojuvvo. Jienastuvvo ođđasit dassážii go soames áirasiin lea ožžon 50 % jienain. Jus leat ovtta mađe jienat gessojuvvo vuorbi.
5.  Luohttámušolbmot álget ođđajagimánu 1.beaivvi jus riikkačoahkkin dollojuvvo  2. jahkebealis ja borgemánu 1. beaivvi jus riikkačoahkkin dollojuvvo 1. jahkebeali.
6.  Jus lihttostivra- dahje riikkastivramiellahttu válljejuvvo lihttočállin riikkačoahkkináigodagas, de luohpá son lihttostivrras dahje riikkastivrras, ja sadjásašlahttu goarkŋu miellahttun jienastanrivttiin dan áigodagas. Riikkastivra sáhttá spiehkastit dan njuolggadusas, jus válga guoská ráddjejuvvon áigodahkii.
7.   Riikkačoahkkin galgá válljet dárkkistanlávdegotti mas leat 2 miellahtu ja 2 sadjásašlahtu. Lihttu ii galgá máksit dárkkistanlávdegotti miellahtuide ja sadjásašlahtuide fásta bálkká ja álget doibmii njuolga maŋŋil riikkačoahkkima.
8.   Riikkačoahkkin galgá válljet miellahtuid eará lávdegottiide lihtus.
9.   Riikkačoahkkin galgá válljet áirasiid ja sadjásašáirasiid LO kongressii ja LO ovddastusgoddái.
10. Riikkačoahkkin galgá gustojeaddji njuolggadusaid mielde válljet miellahtuid ja sadjásašlahtuid stivrii ja RO stáhta (LO Stat) áirrasgoddái ja daid stivrejeaddji RO gielda (LO kommune) orgánaide.
11. Riikkačoahkkin galgá gieđahallat lihtu njuolggadusaid ja lihtu prinsihppa- ja doaibmaprográmma.
12. Fáhkkaevttohusa rievdadit njuolggadusaid ii sáhte váldit gieđahallamii riikkačoahkkimis, jus ii leat oktavuohta evttohusain mii lea ovddiduvvon dábálaš láhkái.
13. Riikkačoahkkin galgá mearridit buot riidojearaldagaid gaskal lihttostivrra ja riikastivrra, gaskal daid fylkkaservviid mat leat fárus dahje gaskal servviid gaskaneaset, jus mearrádusat eai mearrit eará bargovuogi.
14. Riikkačoahkkin galgá mearridit miellahttomávssu mii galgá máksojuvvot lihttui.

§ 21 Eahpedábálaš Riikkačoahkkin
1.  Riikkastivra sáhttá gohččut eahpedábálaš riikkačoahkkimii go lea dárbbašlaš. Seamma lea lihttostivrras geasku dahkat go Fylkasearvi dahje searvvit mat ovddastit unnimusat beali lihtu miellahtuin lobálaččat gohččojuvvon áirrasgoddečoahkkimis/eahpedábálaš áirrasgoddečoahkkimis gáibidit dan.
2.  Berre gohččut eahpedábálaš riikkačoahkkimii unnimusat 15 beaivvi ovdal, ja dat sáhttá dušše gieđahallat daid áššiid mat ledje sivvan gohččumii.
3.  Áirasat eahpedábálaš riikkačoahkkimii leat sii geat leat válljejuvvon maŋemus dábálaš riikkačoahkkimii. Jus áigu molsut dahje lasihit ferte Fylkkastivra válljet ođđa áirasa gustojeaddji ovddastannjuolggadusaid mielde. (§ 19.5)

§ 22 Riikkastivra
1.   Riikkastivra lea lihtu alimus orgána go riikkačoahkkin ii leat čoahkis. Das lea mearridanváldi go unnimusat 2/3 oassi miellahtuin leat sajis.
2.   Riikkastivra deaivvada čoahkkinastit nu dávjá go lihttostivra gávnnaha dárbbašlažžan, ja unnimusat guovtte geardde jagis. Riikkastivra galgá maiddái deaivvadit go unnimusat bealli riikkastivrra miellahtuin gáibidit dan.
3.   Miellahtuin ja gohččojuvvon sadjásašmiellahtuin lea boahtingeasku. Jus okta gii lea gohččojuvvon ii boađe guovtti čoahkkimii maŋŋálaga almma dieđikeahttá dohkálaš healbama, de galgá son lihccojuvvot riikkastivrras, ja várremiellahttu bajiduvvo dalle fásta miellahttun.
4.   Riikkastivrra čoahkkimiid galget válljejuvvon láidesteaddjit jođihit. Jus lea ovtta mađe jienat riikkastivrras de lea riikkastivrra jođiheaddji jietna  mii mearrida. Go jođiheaddji jávká, guoská dat nubbinjođiheaddjái.
5.   Riikkastivrras lea lihttostivrra miellahtuin jienastanriekti buot áššin earret jahkedieđáhusa ja rehketdoalu.
6.   Go oktage riikkastivrra válljejuvvon miellahtuin guođđá lihtu, de váldá áirasa várremiellahttu su saji riikkačoahkkináigodagas mii vel báhcá.
7.   Lihttu gokčá mátkegoluid, borramuša ja masson bargodietnasa riikkastivrra čoahkkima oktavuođas.
8.   Lihttostivrra čállit ja Skuvllaid riikkalihttu áirras RO (LO) nuoraidlávdegoddi bohtet riikkastivrii hupman ja evttohanrivttiin. Áirrasgottis masa leat válljejuvvon doaimmaheaddjit lea riekti leat doppe hupman- ja evttohanrivttiin.
9.   Lihttojođihus ja lihttočállit besset leat fárus buot fylkkasearvvi ja servviid čoahkkimiin ja eará orgánain, hupman- ja evttohanrivttiin, muhto ii jienastanrivttiin.
10. Dárkkistanlávdegoddi boahtá guvttiin áirasiin riikastivrii.

§ 23 Riikkastivrra stivrensuorgi
Riikkastivra galgá:
1.   Gieđahallat ja gaskaboddosaččat dohkkehit jahkedieđáhusa vássán jagi rehketdoalu ja revišuvdnadieđáhusa ja ja boahtte jagi bušeahta.
2.   Gieđahallat ja mearridit lihtu obbalaš njuolggadusaid § 5 mielde.
3.   Bidjat johtui lassiválggaid. Fylkasearvvis lea evttohanriekti go ođđa miellahtut dahje várremiellahtut válljejuvvojit riikkastivrii.
4.   Iešguhtege fylkasearvi sáhttá ohcamuša mielde riikkastivrii bivdit válljet ođđa miellahtu riikastivrii riikkačoahkkináigodagas. Riikkastivra mearrida ohcamuša.
5.   Mearridit luohttámušolbmuid bálká- ja bargoeavttuid.
6.   Mearridit áššiid mat lea guoddaluvvon § 2 dahje § 7 čuokkis I mielde.
7.   Livdnet liigemiellahttomávssu §12 A, 2. čuoggá mielde.
8.   Gieđahallat buot áššiid maid lihttostivrra miellahtut leat guoddalan.
9.   Addit riikkačoahkkimii lihtu prinsihppa- ja doaibmaprográmma ja njuolggadusaid rievdademiide mearrádusevttohusa evttohusaid vuođul mat leat boahtán lávdegottiin.
10. Gieđahallat eará áššiid mat leat čállojuvvon áššelistui.
11. Leat organisašuvdnalađđasiid ja miellahtuid guoddalanásahus go guoská ovddeš lihttostivramearrádusaide.
12. Mearridit nákkuid lihtu njuolggadusaid dulkoma hárrái.
13. Válljet válgalávdegotti mas leat 5 miellahtu dábálaš riikkastivračoahkkimis giđđat ovdal juohke dábálaš riikkastivračoahkkima. Válgalávdegoddi galgá kártet ja bidjat ovdan evttohusas maŋemusat beaivvi ovdal riikkačoahkkima.

§ 24 Lihttostivra
1.   Lihttostivrras lea mearridanváldi go unnimusat 6 dain 9 miellahtuin leat sajis. Jus leat ovtta mađe jienat lea lihttojođiheaddji jietna mearrideaddji. Jus lihttojođiheaddji lea eret, guoská dat nubbinjođiheaddjái.
2.   Čoahkkimat dollojuvvojit nu dávjá go lea dárbbašlaš áššehivvodaga vuhtiiváldima dihte.
3.   Lihttostivrra miellahtuin ja gohččojuvvon sadjásašmiellahtuin lea boahtingeasku. Jus gohččojuvvon miellahttu ii boađe golmma čoahkkimii maŋŋálaga iige dieđit jávkama, galgá son lihccojuvvot lihttostivrras, ja vuosttaš sadjásašmiellahttu bajiduvvot dalle fásta miellahttun.
4.   Lihttočállit bohtet lihttostivrii hupman- ja evttohanrivttiin.
5.   Áššiide mat gusket bargiid bálká-, virgádan- ja bargoeavttuide, searvá bargiid váldoluohttáolmmoš lihtus buot rivttiiguin. Eará áššiide bohtet bargit iežaset áirasiin geas lea hupman- ja evttohanriekti.
6.   Lihttostivrra mearrádusa, sáhttá unnitlohku, guoddalit riikkastivrii.
7.   Fylkkakonferánsa lea ráđđeaddi orgána lihttostivrras. Fylkkakonferánssas galgá juohke fylka leat ovddastuvvon nu olu áirasiiguin go lihttostivra mearrida. Iešguhtege Fylkkastivra mearrida geat galget leat sin áirasat. Gohččojuvvo fylkkakonferánsii unnimusat oktii jagis.

§ 25 Lihttostivrra stivrensuorgi
Lihttostivra galgá:
1.   Jođihit lihtu doaimma mearrádusaid ja riikkačoahkkima ja riikkastivrra njuolggadusaid mielde.
2.   Gaskaboddosaččat dohkkehit ja vuolláičállit jahkerehketdoalu ja jahkedieđáhusa rehketdoallolága mielde ja buktit mearrádusevttohusa riikastivrii.
3.   Ovttastahttit tariffa- ja oahpahuspolitihkalaš gažaldagaid lihtu ja RO (LO) ulbmiliid ja prográmma mielde, ja njuolggadusaid mielde mat leat gessojuvvon ovdan. Tariffapolitihkalaš gažaldagat bálká- ja bargoeavttuid birra leat lihttostivrra ovddasvástádus.
4.   Gieđahallat luohttámušolbmuid ohcamušaid oažžut virgelobi dahje beassat luohttámušdoaimmastis, ja bidjat johtui lasihanválggaid mat biddjojuvvojit riikkastivrra ovdii.
5.   Virgádit fásta bargiid lihtu virgevuođu siskkobealde maid riikkastivra lea mearridan, ja mearridit sin bálká- ja bargoeavttuid.
6.   Hálddašit lihtu ruđaid §10.3 mielde. 
7.   Gohččut riikkastivrra čoahkkimiidda ja riikkačoahkkimiidda ja ráhkkanahttit áššiid mat galget gieđahallojuvvot doppe.
8.   Livdnet liigemiellahttomávssu §12 A. 2., 2 čuoggá mielde.
9.   Bearráigeahččat ahte lea tevdnejuvvon dohkálaš ovddasvástádusdáhkádus bargi(-iid) ja ruhtadoalli(-iid) várás.
10. Mearridit politihkalaš ja ekonomalaš fápmudusaid bargolávdegoddái mas leat jođiheaddji, 1. ja 2. nubbinjođiheaddji.

 

3. Kap. Mearrádusat ja báikkálaš organisašuvdnalađđasat

Mearrádusat ja fylkkasearvvit

§ 26 Ásaheapmi
Juohke fylkkas galgá leat Skuvllaid riikkalihttu fylkasearvi.

§ 27 Doaimmat
1.   Fylkkasearvi galgá bargat njuolggadusaid mielde mat leat Skuvllaid riikkalihttu ja Norgga riikkaorganisašuvnna (Landsorganisasjonen i Norge) njuolggadusain ja prográmmain.
2.   Fylkkasearvvis lea bajimus ovddasvástádus áimmahuššat miellahtuid beroštumiid. Fylkkasearvi galgá bearráigeahččat ahte dárbbašlaš váldoluohttámušolbmot válljejuvvojit ja dieđihit bargoaddái juohke šiehtadussuorggi siskkobealde.
3.   Fylkkasearvi galgá bearráigeahččat ahte čađahuvvojit báikkálaš šiehtadallamat miellahtuide gieldda, stáhta, ja eará tariffasurggiin, jus searvi ii áimmahuša dan.
4.   Fylkkasearvi galgá áimmahuššat servviid doaimmat (gč. § 34.3) fylkkain/osiin fylkkas gos ii/eai gávdno searvi/searvvit.
5.   Fylkkasearvi sáhttá ásahit fágajuhkosiid ja bargolávdegottiid.
6.   Lea fylkasearvvi ovddasvástádus lea oahpahit ja gealbudahttit miellahtuid, ja dasa diehtojuohkin ja bargu dábuhit miellahtuid.
7.   Njuolggadusaid mielde maid Skuvllaid riikkasearvi ja RO (LO) leat bidjan ovttasbarget fylkkasearvvit eará  organisašuvnnaiguin. Fylkkasearvi galgá áŋgiruššat nannet solidaritehta ja ovttasbarggu gaskal lihtu ja RO (LO) organisašuvdnalađđasiid.

§ 28 Miellahttomáksu ja ekonomiija
1.   Fylkkasearvvi ovddastusgoddečoahkkin mearrida lihtu máhcahuvvon miellahttomávssu juohkima fylkkasearvái ja servviide (geahča § 12 A, 1. čuoggá).
2.   Fylkkasearvvi ovddastusgoddečoahkkin sáhttá earenoamáš dáhpáhusain čállit liige miellahttomávssu. Lihttostivra ferte dohkkehit dakkár mearrádusa.

§ 29 Ovddastusgoddečoahkkin
1.   Ovddastusgoddi gohččojuvvo nu dávjá go lea dárbbašlaš, muhto unnimusat oktii jagis. Ovddastusgoddi galgá gieđahallat jahkedieđáhusa(id), rehketdoalu, bušeahta, doaibmaplána, boahtán evttohusaid ja válggaid jahkásaččat dahje juohke nuppi jagi ovdal miessemánnu nohká. Ovddastusgoddi gohččojuvvo 4 vahku ovdal seammás go diehtu áiggi birra ja gaskaboddosaš áššelistu sáddejuvvo servviide. Servviin, klubbain ja miellahtuin lea vejolašvuođa buktit evttohusaid ovddasstusgoddečoahkkimii. Evttohusat fertejit leat joavdán fylkkastivrii maŋemusat 2 vahku ovdal ovdtusgoddečoahkkima. Áššebáhpiriid galgá sáddet servviide ja miellahtuide ovdal ovddastusgoddečoahkkima. Searvvit/klubbat galget válljet áirasiid ovddastusgotti čoahkkimii ovddastanortnega mielde maid Fylkkastivra lea mearridan. 
2.   Jođiheaddji, nubbinjođiheaddji, ruhtadoalli ja čálli galgá válljet sierra válggain. Galget válljejuvvot guokte revisora ja válgalávdegoddi.
3.   Galgá juohkit dieđuid jahkedieđáhusa ja rehketdoalu birra servviide.
4.   Galgá válljet áirasa/áirasiid lihtu jahkečoahkkimii.
5.   Fylkkasearvi galgá sáddet servviid ja fylkaservviid dohkkehuvvon jahkedieđáhusat, rehketdoalut ja dieđuid válggaid birra lihttui.

§ 30 Eahpedábálaš ovddastusgoddečoahkkin
Gohččojuvvo eahpedábálaš ovddastusgoddečoahkkimii, jus unnimusat 1/4 miellahtuin dahje searvvit/klubbat gáibidit dan dahje jus Fylkkastivra dahje lihttostivra gáibidan dan. Galgá gohččut eahpedábálaš ovddastusgoddečoahkkimii unnimusat guokte vahku ovdal ja sáhttá dušše digaštallat áššiid mat leat biddjojuvvon čoahkkingohččumii.

§ 31 Fylkkastivra
1.   Stivrras leat unnimusat 5 miellahtu ja unnimusat 2 sadjásašmiellahtu. Fylkasearvvi riikkastivraáirras oassálastá fylkkastivrii olles riikkačoahkkináigodaga. Okta miellahttu galgá leat oahppojođiheaddji.
2.   Stivrras lea mearridanváldi go unnimusat bealli miellahtuin leat sajis. Jus leat ovtta mađe jienat mearrida jođiheaddji duppaljietna.
3.   Fylkkastivrras lea ovddasvástádus ráhkkanit ja gohččut ovddastusgoddečoahkkimii.
4.   Fylkkastivra lea fylkkastivrra alimus orgána ovddastusgoddečoahkkimiid gaskkas ja jođiha barggu Daid njuolggadusaid ja prográmma mielde mat gusket lihttui ja § 27 mielde fylkkaservviid njuolggadusaid, ja dasa lassin njuolggadusaid mielde maid ovddastusgoddi bidjá.
5.   Fylkkastivra galgá doallat oktavuođa servviiguin/klubbaiguin, luohttámušolbmuiguin ja njuolga čadnojuvvon miellahtuiguin.
6.   Oahppojođiheaddji bokte galgá fylkkastivra, ovttas RO stáhta (LO Stat) ja RO gielda (LO Kommune) lihtuiguin, ja eará organišuvdnalađđasiiguin LO:s, bargagoahtit  oahpahusain ja fuolahit ahte luohttámušolbmot ožžot dan oahpu maid dárbbašit.
7.   Lihttostivrras lea álo áiggis riekti ja geasku geahččat fylkkasearvvi rehketdoaluid. Lihttostivra sáhttá viidáseappot gáibidit ahte RO (LO) gozihanrevisor geahččá rehketdoaluid maŋŋil go lea ráđđádallan RO (LO) revišuvdnakantuvrrain.

§ 32 Fylkkaservviid heaittiheapmi
1.   Fylkkasearvvi ii sáhte heaittihit almmá lihttostivrra dohkkeheami haga.
2.   Jus fylkkasearvi heaittihuvvot mannet oamastusat (aktiva) lihttokássii.


Servviid mearrádusat

§ 33 Ásaheapmi
Bargosajiin dahje ráddjejuvvon suorggis sáhttá ohcamuša mielde lihttostivrii ásahit searvvi. Ohcamuš sáddejuvvo fylkkastivrii mii sádde dan viidáseappot lihttostivrii mearkkašumiidisguin. Fylkkastivra sáhttá maiddái ohcat ásahit ođđa searvvi miellahttojovkui.

§ 34 Doaimmat
1.   Searvvit galget bargat skuvllaid riikkalihttu ja Norgga riikaorganisašuvnna (Landsorganisasjonen i Norge) njuolggadusaid ja prográmmaid mielde.
2.   Searvi galgá áŋgiruššat organiseret buot bálkávuostáiváldiid mat gullet searvvi organisašuvdna suorggi vuollái.
3.   Searvi galgá áimmahuššat miellahtuid beroštumiid gieldda eiseválddiid ektui, earret eará fuolahit ahte válljejuvvojit luohttámušolbmot gildii gustojeaddji šiehtadusaid mielde. Searvi galgá fuolahit ahte válljejuvvo šiehtadallanlávdegoddi ja čađahuvvojit báikkálaš šiehtadallamat miellahtuide gieldda ja stáhta tariffasuorggis, vejolaččat eará tariffasurggiin searvvi organisašuvdnasuorggis. Jus lea dárbu geavahuvvo šiehtadallanlávdegoddi mii lea nammaduvvon fylkka dásis.
4.   Searvi galgá jámma doallat oktavuođa eaŋkilmiellahtuiguin.
6.   Searvvis galgá ovttas fylkkaservviin leat ovddasvástádus oahpahit miellahtuid, ja dasa lassin juohkit dieđuid ja dábuhit ođđa miellahtuid.
7.   Searvi galgá goallostuvvot báikkálaš RO (LO) ossodahkii báikkis.

§ 35 Miellahttomáksu ja ekonomiija
Searvvi jahkečoahkkin sáhttá earenoamáš dáhpáhusain čállit liige miellahttomávssu. Dakkár mearrádusa ferte lihttostivra dohkkehit.

§ 36 Jahkečoahkkin
1.   Dábálaš jahkečoahkkima berre doallat ovdal fylkkasearvvi ovddastusgoddečoahkkima maŋemusat ovdal cuoŋománnu nohká. Galgá gohččut jahkečoahkkimii unnimusat golbma vahku ovdal go dollojuvvo, oktan evttohusain gaskaboddosaš áššelistui. Klubbain ja miellahtuin lea riekti buktit evttohusaid jahkečoahkkimii. Evttohusat fertejit leat boahtán searvvi stivrii maŋemusat vahku ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkin galgá lágidit válggaid ja gieđahallat jahkedieđáhusa ja rehketdoalu. Dohkkehuvvon jahkedieđáhus ja rehketdoallu galgá sáddejuvvot fylkkasearvái.
2.   Stivra válljejuvvo jahkečoahkkimis. Jođiheaddji ja ruhtadoalli galgá válljet sierra válggain. Galgá válljet 2 revisora ja válgalávdegotti.
3.   Servviid main lea dárbu, sáhttá organiseret ovddastusgottiin. §§ 28 nr. 2, 29 nr. 1 ja 2  ja 30 gustojit dalle vástevaččat fylkaservviide.

§ 37 Eahpedábálaš riikkačoahkkin
1.   Galgá gohččut eahpedábálaš riikkačoahkkimii go stivra dahje unnimusat 1/4 oassi miellahtuin gáibidit dan. Lihttostivra sáhttá maiddái gáibidit ahte gohččojuvvo eahpedábálaš riikkačoahkkimii.
2.   Eahpedábálaš riikkačoahkkin sáhttá dušše gieđahallat daid áššiid mat leat leamaš sivvan gohččumii. Dakkár riikkačoahkkimii sáhttá gohččut vahku ovdal.

§ 38 Miellahttočoahkkin
1.    Miellahttočoahkkima galgá doallat nu dávjá go stivra mearrida. Stivra mearrida áššelisttu ja dan galgá almmuhit ovdagihtii. Evttohusat mat leat boahtán miellahtuin 2. čuoggá mielde dan paragráfas, galget čállojuvvot áššelistui.
2.    Miellahtut geat háliidit áššiid váldojuvvot ovdan miellahttočoahkkimis, galget dieđihit dan stivrii.

§ 39 Searvvi stivra
Searvvi stivrras galget leat unnimusat golbma miellahtu ja unnimusat okta sadjásašmiellahttu.
1.   Jus válljejuvvo oahppojođiheaddji, galgá son leat miellahttu stivrras.
2.   Stivrras lea mearridanváldi go unnimusat bealli miellahtuin leat sajis. Go leat ovtta mađe jienat mearrida jođiheaddji duppaljietna.

§ 40 Searvvi heaittiheapmi
1.   Fylkkasearvvi ii sáhte heaittihit almmá lihttostivrra dohkkeheami haga.
2.   Jus fylkkasearvi heaittihuvvo mannet alo buot oamastusat (aktivat) fylkalihtu kássii.


Klubbaid mearrádusat

§ 41 Klubba ásaheapmi
Bargosajiin main leat moanat miellahtut galgá váldonjuolggadussan ásahit klubba. Doppe gos ii leat praktihkalaččat vejolaš ásahit klubba, ferte šiehtadit SR:a miellahtuid gaskkas gii galgá ovddastit SR:a bargosajis.

§ 42 Doaimmat
1.   Klubba galgá bargat daid njuolggadusaid mielde mat leat Skuvllaid riikkalihttu ja Norgga riikkaorganisašuvnna (Landsorganisasjonen i Norge) njuolggadusain ja prográmmain.
2.   Klubba galgá áŋgiruššat organiseret buot bálkávuostáiváldiid mat gullet klubba organisašuvdnasuorgái.
3.   Klubba galgá áimmahuššat miellahtuid ja lihttu beroštumiid bargosajis daid stivrejeaddji lávdegottiid ja digaštalli orgánaid ektui doaibmaovttastusas.
4.   Klubba galgá álggahit oahpahusa ja skuvlema miellahtuide searvvi/fylkkasearvvi várás.
5.   Klubbas galgá leat ovddasvástádus juohkit dieđuid miellahtuide, ja báikkálaš barggus dábuhit miellahtuid.
6.   Klubba galgá doaimmahit eará bargguid maid searvi/fylkkasearvi dahje lihttu addá.

§ 43 Ekonomiija
Klubba oažžu ekonomalaš juolludeami lihtus/fylkkastivrras masa lea čadnojuvvon ohcamuša ja mearrádusa olis.

§ 44 Jahkečoahkkin
Berre doallat dábálaš jahkečoahkkima ovdal njukčamánu nohká. Galgá gohččut jahkečoahkkima unnimusat vahku ovdal oktan evttohuvvon gaskaboddosaš áššelisttuin. Miellahtuin lea riekti bidjat ovdan evttohusaid jahkečoahkkimii. Evttohusat jahkečoahkkimii fertejit boahtán klubbastivrii maŋemusat golbma beaivvi ovdal jahkečoahkkima. Jahkečoahkkimis galgá doallat válgga ja gieđahallat jahkedieđáhusa, rehketdoalu, ja boahtán evttohusaid. Galgá sáddet dieđu válgga birra  servviide, fylkkaservviide, ja bargoaddái maŋemusat gávcci beaivvi maŋŋil.

§ 45 Eahpedábálaš riikkačoahkkin
1.   Galgá gohččut eahpedábálaš riikkačoahkkimii go stivra dahje unnimusat 1/4 oassi miellahtuin gáibidit dan. Lihttostivra sáhttá maiddái gáibidit ahte gohččojuvvo eahpedábálaš riikkačoahkkimii.
2.   Eahpedábálaš riikkačoahkkin sáhttá dušše gieđahallat daid áššiid mat leat leamaš sivvan gohččumii. Dakkár jahkečoahkkimii sáhttá gohččut guokte beaivvi ovdal.

§ 46 Miellahttočoahkkin
1.   Miellahttočoahkkima galgá doallat nu dávjá go stivra mearrida, dattetge unnimusat oktii juohke kvartálas. Stivra mearrida áššelisttu ja dan galgá almmuhit ovdagihtii.
2.   Miellahtut geat háliidit áššiid váldojuvvot ovdan miellahttočoahkkimis, galget dieđihit dan stivrii.

§ 47 Klubbastivra
1.   Klubbas galgá leat stivra.
2.   Stivrras lea mearridanváldi go unnimusat bealli stivralahtuin leat sajis. Go leat ovtta mađe jienat lea jođiheaddjis duppaljietna.

§ 48 Heaittiheapmi
1.   Klubba heaittihuvvo go ii leat šat miellahttovuođđu. Maŋemus jođiheaddji sádde dieđu searvái/fylkkasearvái. Dakkár dáhpáhusas boahtá § 41 fápmui.       
2.   Jus klubba heaittihuvvo, mannet álo klubbaid oamastusat (aktiva) searvvi kássii, vejolaččat fylkkasearvvi kássii.

 

4. Kap. Fágabláđđi, lávdegoddi ja ruovttusiiddut

§ 49 Fágabláđđi ja ruovttusiiddut
1.   Lihttu galgá almmuhit fágabláđi ”I skolen” (Skuvllas), ja dasa lassin doaimmahit ruovttusiidduid ja leat aktiivvalaš sosiála mediain. Dat galget leat lihtu orgánat olggos guvlui ja miellahtut ja earát galget beassat geahčadit lihtu doaimma.
2.   Fágabláđđi ja ruovttusiiddut galget ovddastit lihtu oainnuid ja buoremus láhkái speadjalastit oahpahuspolitihkalaš digaštallama.
3.   Lihttostivra vállje vásttolaš redaktevrra, dahje lihttu sáhttá oastit bálvalusa eará fágabláđiin.
4.   Vásttolaš redaktevra galgá čuovvut dábálaš preassaehtalaš prinsihpaid ja lágaid.

§ 50 Šiehtadallanlávdegoddi
Lihttostivra doaibma lihtu šiehtadallanlávdegoddin.

§ 51 Organisašuvdnalávdegoddi
1.   Organisašuvdnalávdegoddi lea lihttostivrra ráđđeaddi orgána organisašuvdnaáššiin.
2.   Lávdegottis lea ovddasvástádus divodit lihtu mearrádusaid ovdal riikačoahkkima ja buktá mearrádusevttohusaid riikastivrii.
3.   Lávdegoddi galgá leat lihttostivrra/riikkastivrra ráđđeaddi orgána njuolggadusaid dulkomis.
4.   Lávdegottis galget leat vihtta miellahtu geain lea vásáhus lihtu organisašuvdnabarggus, daid searvvis okta lihtu hálddahusas gii lea lávdegotti jođiheaddji. Jus okta miellahttu luohpá áigodagas, de galgá lávdegotti dievasmahttit riikkastivra mearrádusa mielde.
5.   Lihttočálli galgá doaibmat lávdegotti fásta čállin ja sus lea hupman- ja evttohanriekti.
6.   Lávdegotti doaimma galgá ruhtadit rámma vuođul mii mearriduvvo lihtu bušeahtas juohke jagi.

§ 52 Oahppopolitihkalaš lávdegoddi
1.   Oahppopolitihkalaš lávdegoddi lea lihttostivrra ráđđeaddi orgána oahppopolitihkalaš gažaldagain, ja lávdegottis lea ovddasvástádus ráhkkanit oahppopolitihkalaš prinsihpalaš- ja doaibmaprográmma divvuma ovdal riikkačoahkkima ja buktá mearrádusevttohusa riikastivrii.
2.   Lávdegotti miellahtut galget ovddastit lihtu čoahkkimiin ja konferánssain gos digaštallet oahppopolitihkalaš gažaldagaid.
3.   Lávdegoddi galgá ráhkadit mearrádusevttohusaid ja cealkámušaid oahppopolitihkalaš gažaldagaid birra, earret eará go lihttu hálddahus gohčču.
4.   Lávdegoddi galgá láhčit digaštallama organisašuvdnalađđasiin ođđa/čielggakeahtes oahppopolithkalaš gažaldagaid birra.
5.   Lávdegottis galget leat vihtta miellahtu, sin gaskkas okta hálddahusas gii lea lávdegotti jođiheaddji. Jus oktage miellahttu luohpá, de galgá lávdegotti dievasmahttit riikkastivrra mearrádusa mielde.
6.   Lihttočálli galgá doaibmat lávdegotti fásta čállin ja sus lea hupman- ja evttohanriekti.
7.   Lávdegotti doaimma galgá ruhtadit rámma vuođul mii mearriduvvo lihtu bušeahtas juohke jagi.

§ 53 Penšuvdnalávdegoddit
1.   Penšuvdnalávdegoddi lea lihtu ráđđeaddi orgána buot gažaldagain mat gusket penšuvdnii.
2.   Lávdegotti bargosuorgi lea:
• Viežžat dieđuid miellahtuin, Stuorradigge- ja ráđđehusdokumeanttain, almmolaš penšuvdnakássas dahje sullasaš ortnegiin, ja eará gálduin mat leat deaŧalaččat.
• Bargat dieđuiguin ja ovddidit áššiid SR:a stivrrejeaddji orgánaide.
3.   Lávdegotti goziha ahte miellahtuide addojuvvojit dieđut I Skolen (Skuvllas), reivve, prentehusain, sosiála mediaid ja konferánssaid bokte.

 

5. Kap. Njuolggadusat

A – Doarjja organisašuvdnadoaimmaide
1.   Fylkasearvvit, klubbat ja lávdegottit sáhttet lihtus ohcat ruhtadoarjaga earenoamáš organisašuvdnadoaimmaide.
2.   Ohcamušas galgá leat nu dárkilis bušeahtta go vejolaš ja čilgehus doaimma ulbmilis.
3.   Ohcamušas galget leat dárkilis dieđut ohcciid ekonomalaš dili birra.
4.   Lihttu sáhttá juolludit doarjaga:
a) doaibmagoluide mat gehččojuvvojit dárbbašlažžan doalahit organiserejuvvon doaimma organisašuvdnalađđasis mas lea heajos ekonomiija, dahje eará sivaid geažil dárbbaš ekonomalaš doarjaga doaibmasis.
b) Čoahkkingoluide organisašuvdnalađđasiin main earenomáš dilálašvuođaid geažil ii leat ekonomalaš vuođđu lágidit njuolggadusain mearriduvvon ovddastusgoddečoahkkimiid – vejolaččat eará čoahkkimiid mat adnojuvvojit dárbbašlažžan organiserejuvvon doibmii.
c) Álggahankapitálii ođđa servviide mat ásahuvvojit.
d) Eará báikkálaš organisašuvnnalaš ulbmiliidda
• Gihppagat  organisašuvdnalađđasiid diehtojuohkin- ja čuvgehusdoaimmaid oktavuođas.
• Golut earenoamáš diehtojuohkin-, agitašuvdna- dahje miellahttodábuhandoaimmain.
• Bálká- ja mátkkoštangoluide oanehis agitašuvdnadoaimmain.
• Doarjja almmuhit báikkálaš diehtobláđi.
e) Báikkálaš, regionála dahje guovddáš kurssaide, konferánssaide ja čoahkkimiidda mat gusket fágasearvái dahje oahppopolitihkkii.
f) Earenoamáš guovddáš doaimmaide oahpahit, dieđuid juohkit ja oččodit miellahtuid.
5.   Lihttostivrras galgá leat jahkebeallásaš bearráigeahčču dakkár doaimmain.
6.   Riikkastivra sáhttá rievdadit daid njuolggadusaid.

B – Dárkkistanlávdegotti bargu
1.   Dárkkistanlávdegoddi galgá dárkkistit daid orgánaid beavdegirjjiid mat geatnegahttet lihtu sihkkarastit ahte mearrádusat mat dahkkojuvvojit čuvvot njuolggadusaid ja fápmudusaid. Lávdegoddi galgá earenoamážit deattuhit ekonomalaš beali lihtu doaimmas.
2.   Dárkkistanlávdegottis lea ovddasvástádus bearráigeahččat ahte doaibmaplánat ja bušeahtta čuovvoluvvojit.
3.   Dárkkistanlávdegoddi sáhttá álo áiggis gáibidit beassat geahččat lihtu dokumeanttaid ja čáluslonohallama, ja gáibidit ahte luohttámušolbmot ja bargit addet daid dieđuid mat lávdegoddi oaivvilda dárbbašlažžan doaimmahit iežas doaimma.
4.   Ekonomalaš suorggis lea lunddolaš ahte lávdegoddi ovttasbargá LO revišuvdnakantuvrra revisoriin geas lea lihttu ovddasvástádussuorgin. Ovttas revisoriin galgá biddjojuvvot plána ekonomalaš disposišuvnnaid dárkkisteapmái ja registreremii. Barggut maidda dárkkistanlávdegoddi buktá oaiviliiddis, sáhttet leat lihtu árvvuid, juolludemiid ja stuorát oastimiid hálddašeapmi.
5.   Dárkkistanlávdegottis ja revišuvnnas lea iešheanalaš ovddasvástádus goappáge suorggis. Dat suorggit leat geavatlaččat veahá siskkálaga, nu ahte lea lunddolaš ovttasbargat lihtu revišuvnnain, muhto dat ii rievdat iešheanalaš ovddasvástádusa mii goappásge lea goabbatge suorggis.
6.   Dárkkistanlávdegoddi galgá diehtit revišuvnna bargguid birra ja bearráigeahččat ahte revišuvdna doaibma nugo lea jurddašuvvon njuolggadusain ja šiehtadusain.
7.   Dárkkistanlávdegoddi ja revišuvdna galgaba ovttasbargat vai oktasaš resurssat geavahuvvojit beaktilis lági mielde.
8.   Lávdegotti čoahkkimiid beavdegirjjis galgá leat bajilgovva maid lea gieđahallan ja dárkkistan, ja makkár konklušuvnnat lávdegottis leat leamaš. Beavdegirji ii berre bienalaččat čielget lávdegotti bargo- ja dárkkistanvugiid. Beavdegirji manná lihttostivrii.
9.   Dan čoahkkimii mii gieđahallá jahkedieđáhusa ja rehketdoalu addá lávdegoddi dieđu barggus birra ja makkár konklušuvnnat lávdegottis leat iežas ovddasvástádussuorggis. Lea lunddolaš jus lávdegoddi dieđáhusastis deattuha surggiid maid revisor ii gieđahala dieđáhusastis.
10. Dárkkistanlávdegoddi mearrida ieš goas ja movt bargá daid mearrádusaid vuođul maid riikkačoahkkin lea dahkan. Ii oktage eará orgána dahje olmmoš sáhte geatnegahttit lávdegoddái gáržžidemiid.
11. Lávdegottis lea stuorra ovddasvástádus ahte ii láhttemiin dahje dadjamiin ii vuođuheamit sivahala ovttage. Dassážii go lávdegottis lea doarvái materiála addit sihkkaris konklušuvnnaid, berrejit čállosat orgánaide ja olbmuid leat jearri hámis. Lávdegoddi berre fuolahit, nu guhkás go lea vejolaš, ahte leat čálalaš duođaštusat nannet konklušuvnnaidis. Dakkár gáibádusat várrogasvuhtii eai galgga eastadit ahte lávdegoddi ieš áŋgirit iskat áššiid ja diliid, smávva várohusa vuođul dahje oassin virolaš dárkkistemiin.
12. Lihttu riikkačoahkkimii addá dárkkistanlávdegoddi ieš sierra dieđáhusa riikkačoahkkináigodaga birra, daid seamma eavttuid mielde go ahkásaš dieđáhusa.
13. Riikkastivra sáhttá, jus lávdegotti doaibma buvttiha stuorra ekonomalaš čuozahusaid, bidjat dihto ekonomalaš rámmaid doibmii.