> Vedtekter for 2017-2021 i PDF-format (SAMISK)

Skolenes landsforbund
Skuvllaid riikkalihttu njuolggadusat
Jahkečoahkkináigodat 2017 – 2021

SISDOALLU

1. Kap. Skuvllaid riikkalihttu obbalaš njuolggadusat, Searvvi organisašuvdnalađđasat ja miellahtut
§ 1  Obbalaččat njuolggadusaid birra
§ 2  Njuolggadusaid dulkon ja nákkuid mearrideapmi
§ 3  Searvvi doaibmasuorgi
§ 4  Skuvllaid riikkalihttu organisašuvdnalađđasat
§ 5  Ulbmil
§ 6  Sierraorganisašuvnnat
§ 7  Miellahttuvuohta
§ 8  Luohttámušolbmuid ja bargiid jávohisvuođageasku
§ 9  Sohkabealerren
§ 10  Váldokantuvra, fitnodattevdnen ja hálddašeapmi
§ 11  Rehketdoallu, revišuvdna ja dárkkistalávdegoddi
§ 12  Miellahttomáksu Skuvllaid riikkalihttui
§ 13  Tariffagáibádusat ja tariffadivvumat
§ 14  Tariffaevttohusaid jienasteapmi
§ 15  Bargoheaitta
§ 16  Doarjja barogheaitaga vuolde
§ 17  Gižžofoanda
§ 18  Vuođđojienasteapmi

2. Kap. Lihtu guovddáš orgánanat main lea mearridanváld
§ 19  Riikkačoahkkin
§ 20  Riikkačoahkkima stivrensuorgi
§ 21  Eahpedábálaš riikačoahkkin
§ 22  Riikkastivra
§ 23  Riikkastivrra stivrensuorgi
§ 24  Lihttostivra
§ 25  Lihttostivrra stivrensuorgi

3. Kap. Báikkálaš organisašuvdnalađđasiid njuolggadusat

Fylkkaservviid njuolggadusaid
§ 26  Ásaheapmi
§ 27  Barggut
§ 28  Miellahttomáksu ja ekonomiija
§ 29  Ovddastusgoddečoahkkin
§ 30  Eahpedábálaš ovddastusgoddečoahkkin
§ 31  Fylkkastivra
§ 32  Fylkkaservviid heaittiheapmi

Servviid njuolggadusat
§ 33  Ásaheapmi
§ 34  Doaimmat
§ 35  Miellahttomáksu ja ekonomiija
§ 36  Jahkečoahkkin
§ 37  Eahpedábálaš jahkečoahkkin
§ 38  Miellahttočoahkkin
§ 39  Searvvi stivra
§ 40  Searvvi heaittiheapmi

Klubbaid njuolggadusat
§ 41  Klubba ásaheapmi
§ 42  Doaimmat
§ 43  Ekonomiija
§ 44  Jahkečoahkkin
§ 45  Eahpedábálaš jahkečoahkkin
§ 46  Miellahttočoahkkin
§ 47  Klubbastivra
§ 48  Heaittiheapmi

4. Kap. Fágabláđđi, lávdegottit ja ruovttusiiddut
§ 49  Fágabláđđi, ruovttusiiddut ja sosiála mediat
§ 50  Šiehtadallanlávdegoddi
§ 51  Organisašuvdnalávdegoddi
§ 52  Oahpahuspolitihkalaš lávdegoddi
§ 53  Penšuvdnalávdegoddi

5. Kap. Njuolggadusat

 

1. Kap. ­Skolenes landsforbund, Skuvllaid riikkalihttu, lihtu organisašuvdnalađđasiid ja miellahtuid obbalaš njuolggadusaid

§ 1 Obbalaččat njuolggadusaid birra
Skuvllaid riikkalihttu riikkačoahkkin lea mearridan daid njuolggadusaid 2017:s.

A – Heaittiheapmi – rievdadeapmi
Njuolggadusaid sáhttá dušše Skuvllaid riikkalihttu riikkačoahkkin mearrádusa vuođul heaittihit dahje rievdadit.

B – Sierranjuolggadusat
Jus okta organisašuvdnalađas gávnnaha dárbbašlažžan, de sáhttá dat mearridit lasáhusa daidda njuolggadusaide iežas doibmii. Lihttostivra/riikkastivra galgá dohkkehit daid.

§ 2 Njuolggadusaid dulkon ja nákkuid mearrideapmi
Daid njuolggadusaid dulkoma ja nákkuid čadnon njuolggadusaide ii sáhte geahččalit siviila duopmo- stuoluin. Daid mearrida lihttostivra ja váidinriekti lea riikkastivrii.
Organisašuvnnalaš nággogažaldagat mat eai leat njuolga čovdojuvvon njuolggadusain mearriduvvojit seamma láhkái.

§ 3 Lihtu doaibmansuorgi
Skuvllaid riikkalihttu, mii lea ovttastahttojuvvon Riikkaorganisašuvnnain Norggas (LO:in), lea riikkaviidosaš ovttastus mii organisere bargiid, studeanttaid, oahppo-, oahpahus- ja bajásšaddansuorggis, ja ealáhahkii báhcán olbmuid mat leat leamaš bargoeallimis.

§ 4 Skuvllaid riikkalihttu organisašuvdnalađđasat
Lihtu organisašuvdnalađđasat leat:
1.  Riikkačoahkkin
2.  Riikkastivra
3.  Lihttostivra
4.  Fylkkasearvvit
5.  Searvvit
6.  Klubbat
7.  Fásta lávdegottit
• Organisašuvdnalávdegoddi
• Oahppopolitihkalaš lávdegoddi
• Penšuvdnalávdegoddi

Dasa lassin sáhttet lihtus leat guovddáš ja báikkálaš ad hoc-lávdegottit jus lea dárbu.

§ 5 Ulbmil
Skuvllaid riikkalihttu ulbmil lea:
• Organiseret miellahtuid lihtu doaibmasuorggi siskkobealde ja ásahit fylkkaservviid, servviid, klubbaid ja lávdegottiid.
• Dáhkidit ja buoridit  miellahtuid bálká-, bargo- ja penšuvdnaeavttuid.
• Veahkehit miellahtuid virgádettiin, eretcealkkedettiin ja nákkuin bálká- ja bargodilis.
• Sihkkarastit miellahtuide duohta mielráđđenrievtti ja váikkuheami bargodilláseaset.
• Áicat ahte dat fylkkasearvvit, searvvit, klubbat ja lávdegotti mat leat searvvis jođihuvvojit oktasaš njuolggadusaid mielde, vai solidáralaš ovttasdoaibman gaskal fylkkaservviid, servviid, klubbaid lávdegottiid buvttiha soabalašvuođa ja fámu bargui ovddidit miellahtuid fágalaš, sosiálalaš ja kultuvrralaš beroštumiid.
• Áŋgiruššat ahte fágaorganisašuvdna álo lea friddja ja sorjjasmeahttun.
• Áŋgiruššat oahppovuogádaga mas On:a olmmošvuoigatvuođajulggaštus mii ilmmai 1948:s lea guoddi árvovuođđu, ja man mihttomearri lea servodat man dovdomearkkat leat dásseárvu, oktasašárvu ja solidaritehta gaskal olbmuid ja olmmošjoavkkuid sihke nationála ja internationála dásis.

§ 6 Sierraorganisašuvnnat jna.
Eai galgga ásahuvvut sierraorganisašuvnnat, seallat, joavkkut dahje akšuvdnalávdegottit mat áŋgiruššet fámuhuhttit daid dábálaš ásahuvvon ja válljejuvvon ásahusaid lihtu siskkobealde dahje ovddit ulbmiliid mat eai leat lihttui gullevaččat.

§ 7 Miellahttuvuohta

A – Miellahtuid sisaváldin
1.  Buot bálkávuostáiváldit geain lea váldovirgi doaibmasuorggi siskkobealde mii maid § 3 mearrida ja studeanttat geat váldet oahpu dakkár váldovirgái, ja geat dohkkehit lihttu mearrádusaid, sáhttet šaddat lihttu miellahttun. Seamma guoská bargoohcciide ođđa virggiide. Spiehkastagat leat: Olbmot geat leat fárus dahje ovddastit politihkalaš bellodaga dahje organisašuvnna mas lea nazisttalaš, fascisttalaš dahje nállevealaheaddji prográmma. Seamma guoská sidjiide geat leat váldán barggu dohkkehuvvon bargoheaitaga vuolde dahje leat lihccojuvvon fágaservviin mat leat fárus LO:s. Sin ii sáhte váldit miellahttun lihttostivrra earenoamáš mearrádusa haga. Streaikadahje cakkusrihkkut eai sáhte guđege dilálašvuođas šaddat miellahttun ovdal go leat soahpan lihtuin masa ášši gullá. Miellahttuvuohta lea fámus go lea registrerejuvvon lihttui. Jus addá boasttu dieđuid dahje ii atte dieđuid main lea mearkkašupmi miellahttuvuhtii go váldojuvvo miellahttun, ja dan láhkái dájuha lihtu, de sáhttá miellahttuvuođa rievdadit almmá geatnegasvuođa haga oažžut máksojuvvon miellahttomávssu maŋás. Ovdal go dat rievdaduvvo, de ferte son beassat čilget oainnuidis.
2.  Sisadieđiheapmi lihttui ferte leat čálalaš.
3.  Go dieđiha sisa šaddá miellahttun báikkálaš organisašuvdnalađđasa bokte, Báikkiin gos lihtus ii leat searvi/klubba, šaddá miellahttun njuolga báikkálaš organisašuvdnalađđasa bokte. Báikkiin gos lihtus ii leat searvi/klubba, šaddá njuolga miellahttu fylkkasearvái. Earenoamáš dáhpáhusain sáhttá čadnot searvái njuolga.
4.  Lihttostivra mearrida nákkuid maid gusket miellahttuvuhtii. Mearrádusa sáhttá guoddalit LO:i.

B – Miellahtuid rievttit ja geaskkut
1.  Miellahttu lea geatnegahtton váldit badjelasas daid luohttámušdoaimmaid maidda lihttu, fylkkasearvi, searvi dahje klubba vállje su.
2.  Miellahttu sáhttá cealkit eret válgga lihka guhkes áigái go lea válljejuvvon.
3.  Miellahtus lea alddis geasku bearráigeahččat ahte miellahttuvuohta álo lea ortnegis.
4.  Miellahtus lea geasku dieđihit lihttui jus gulahallandieđut leat rievdan.

C – Gudnemearka
Skuvllaid riikkalihttu gudnemearka addojuvvo buot miellahtuide geat leat botketkeahttá leamaš miellahttun LO:i gullevaš searvvis 25 jagi. Go lea 40 jagi leamaš geažus áiggi leamaš miellahttun addojuvvo LO gudnemearka. Go lea leamaš LO miellahttun 60 jagi botketkeahttá addojuvvo diploma ja báccáš.

D – Gudnemiellahtu sisaváldin
Lihttostivrra mearrádusa mielde sáhttá riikkačoahkkin riikkastivrra rávvaga mielde mearridit váldit sisa gudnelahttun miellahtu gii lea dahkan lihttui earenoamáš stuorra bálvalusaid.

E – Orru vuoigatvuođat miellahtuide
1.  Miellahtut geat mátkkoštit eret riikkas, sáhttet ohcat lihtus bisuhit miellahttuvuođaset orru rivttiiguin. Jus orru vuoigatvuođaid ohcamuš dohkkehuvvo ii dárbbaš miellahttu máksit miellahttomávssu muhto ferte almmatge máksit kollektiivvalaš dáhkádusaid.
2.  Go dakkár miellahttu máhccá, de leat sus seamma rievttit lihtus go ledje go mátkkoštii olgoriikii. Dát rievttit gustogohtet seamma beaivvi go lihttu lea registreren ahte miellahttu lea máhccan.
3.  Buot orru vuoigatvuođa ohcamušaid mearrida lihtu hálddahus.

F – Sirdin olgoriika lihtus
Miellahtut geat unnimusat 3 mánu leat gullan olgoriika lihtuide maiguin lihtus lea lotnolas šiehtadus, váldojuvvojit sisa lihttui go eavttut muđui leat sajis. Dakkár miellahtut ožžot ollislaš rivttiid dan áiggi rájes go organiserejedje iežaset.

G – Miellahtuid sirdin gaskal LO-servviid
1.  Sáhttá sirdit miellahtuid ovtta lihtus nubbái RO (LO) siskkobealde. Dakkár dáhpáhusain fertejit miellahtot  deavdit RO (LO) mearrádusaid sirdineavttuid. (Gč. RO (LO) mearrádusaid).
2.  Go sirdá eret RO(LO) searvvis dahje eará RO (LO) searvái de ferte sáddet dieđu Skuvllaid riikkalihttui oažžun dihte guitte.
3.  Go sirdá oažžu miellahttu ovttat manu buot rivttiid lihtus miellahttuvuođas ektui ovddeš RO (LO) searvvis.
4.  Sirdima galgá dahkat ovdal 2 mánu lea gollan maŋŋil go miellahttu lea barggu váldán siskkobealde eará lihttu doaibmasuorggi.

H – Eretdieđiheapmi
Miellahtut galget sáddet čálalaš dieđu lihttui go dieđihit iežaset eret. Lihttu addá dieđu bálkádoaim- maheaddjái bissehit miellahtomávssu ja dáhkádusmávssu geassima bálkkás. Eretdieđiheapmi gusto nuppi olles mánu rájes maŋŋil.

I – Miellahtuid/luohttámušolbmuid lihccun
1.  Miellahtut/luohttámušolbmot, mat bidjet iežaset allelii go lihttu dahje LO njuolggadusaid dahje mearrádusaid, dahje eará láhkái láhtte organisašuvdnii dahje lihttu miellahtuide vahágin, sáhttá lihccut miellahttuvuođas lihttostivrra mearrádusa mielde. Galgá jearrat ráđi báikkálaš organisašuvdnalađđasis. Sáhttá lihccut, juogo mearri áigái (suspenšuvdna) dahje agi beaivái (eksklušuvdna). Dakkár lihccuma sáhttá mánu maŋŋil go lea ožžon čálalaš dieđu, almmá maŋŋonanváikkuhusa haga, guoddalit riikastivrii. Guoddaleaddji bealis lea riekti deaivat ja/dahje ovddastit ja bealuštit iežas áššis dan organisašuvdnalađđasa ektui mii dakkár lihccuma maŋŋil dahká mearrádusa.
2.  Lihccojuvvon miellahtut fertejit máksit miellahttomávssu dan áiggis go leat lihccojuvvon, muhto sis ii leat vejolašvuohta oassálastit searvvi čoahkkimiidda.
3.  Lihccun miellahttuvuođas mielddisbuktá álo ahte miellahtut masset buot luohttámušdoaimmaid fágalihkadusas ja eaige beasa searvat lihttu čoahkkimiidda.

J – Oalge-miellahttuvuohta
RO (LO) miellahtut geain lea eará váldobargoaddi ja virgi SL organisašuvdnasuorggis, sáhttet oažžut oalge-miellahttuvuođa SL, dahje sáhttet válljet dábálaš miellahttuvuođa. Oalge-miellahttuvuođas eai leat kollektiiva dáhkádusortnegat.

Oalge-miellahtut
1.  ožžot dábálaš rivttiid klubbas, searvvis, fylkkasearvvis ja lávdegottiin.
2.  eai sáhte válljejuvvot lihtu riikkačoahkkimii, riikkastivrii ja lihttostivrii.
3.  mákset miellahttomávssu mearrádusaid § 12.1 mielde virgái/virggiide várás skuvladoaimmas/oahpahusas Skuvllaid riikkalihttui.

§ 8 Lihtu luohttámušolbmuid ja bargiid jávohisvuođageasku
Buot lihtu luohttámušolbmuin ja bargiin lea jávohisvuođageasku áššiin mat gusket ovttaskas miellahtuide. Lihtu luohttámušolbmuin ja bargiin ii leat lohpi addit dieđuid ovttaskas miellahtuid miellahtu miehtama haga. (Veard. Almmolaš hálddašeami ja jávohisvuođa dábálaš njuolggadusaid.)

§ 9 Sohkabealerren
Válggain riikačoahkkimii, buot stivrejeaddji orgánaide ja lávdegottiide buot organisašuvdnalađđasiin geavahuvvo sohkabealerren. Unnimusat 40 % goappáge sohkabealis galgá leat ovddastuvvon jus lea vejolaš.

§ 10 Váldokantuvra, fitnodatevdnen ja hálddašeapmi
1.  Lihtu váldokantuvra lea Oslos.
2.  Lihtu stivra mearrida gii sáhttá geatnegahttit lihtu.
3.  Lihttu galgá bidjat ruđaidis báŋkui. Ruđat mat geavahuvvojit oastit bistevaš opmodaga ja ossosiid tevdnemii fitnodagain main lihtus lea beroštupmi leat mieleaiggát, galget biddjojuvvot riikkastivrra mearrádusa mielde.
4.  Lihttostivra ferte álo áiggis oaidnit ahte lihtu ruđat biddjojuvvojit nu ahte daid boahttevaš dáhpáhusain sáhttet realiserejuvvot johtilit.

§ 11 Rehketdoallu, revišuvdna ja dárkkistanlávdegoddi

A – Rehketdoallu
1.  Váldoulbmil rehketdoaluin lea addit miellahtuide ipmárdusa lihtu ekonomalaš doaimmaid ja dili birra.
2.  Lihttu galgá juohke jagi bidjat ovdan jahkerehketdoalu ja jahkedieđáhusa. Lihttostivra galgá vuolláičállit jahkerehketdoalu ja jahkedieđáhusa. Rehketdoallu, jahkerehketdoallu ja jahkedieđáhus galget muđui čuovvut daid njuolggadusaid mat leat mearriduvvon rehketdoallolágas.

B – Revišuvdna
1.  RO (LO) revišuvdnakantuvra galgá doaimmahit lihtu revišuvnna.
2.  Revišuvdna galgá dahkkojuvvot gustojeaddji, buori rehketdoallodábiid mielde bagadusa mielde maid RO (LO) lea mearridan.
3.  Diliid maid revisor lea cuiggodan lihttui galgá váldit mielde reivviide maid dađistaga nummarastá. Dakkár reivviid galgá journálafievrredit revišuvdnabeavdegirjái ja áimmahuššat ortnet mielde ja oadjebasat ovttas beavdegirjjiin.

C – Dárkkistanlávdegoddi
1.  Dárkkistanlávdegoddi lea riikacoahkkima dárkkistanorgána.
2.  Dárkkistanlávdegoddi galgá bearráigeahččat lihtu doaimma ja gozihit ahte lihttu čuovvu lágaid ja láhkanjuolggadusaid, ja iežas mearrideaddji orgánaid mearrádusaid, ja dasa lassin dábálaš organisašuvnnalaš bargodábiid.
3.  Dárkkistanlávdegoddi galgá dárkkistit tariffačielggademiid vuođđojienastemiid.
4.  Dárkkistanlávdegoddi sáhttá álo áiggis gáibidit oažžut lihtu beavdegirjjiid ja dokumeanttaid biddjojuvvot iežas ovdii ja gáibidit ahte luohttámušolbmot ja bargit addet daid dieđuid maid lávdegoddi oaivvilda dárbbašlažžan vai lávdegoddi sáhttá doaimmahit iežas ámmáha.
5.  Dárkkistanlávdegoddi galgá barggustis čuovvut daid mearrádusaid mat leat dábálašbagadusas lihtuid dárkkistanlávdegottiide.
6.  Dárkkistanlávdegoddi galgá čállit beavdegirjji čoahkkimiinnis.
7.  Dárkkistanlávdegoddi galgá addit dieđáhusas daid orgánaide mat gieđahallet jahkedieđáhusa ja rehketdoalu.
8.  Dárkkistanlávdegottis lea hupman- ja evttohanriekti lávdegotti bargui gulli áššiin.

§ 12 Miellahttomáksu skuvllaid riikkalihttui

A – Miellahttomáksu ja máksin
1.  Miellahtut mákset 1,35 % brutto bálkkás miellahttomáksun. Buot fylkkaservviide máksojuvvo vuođđosupmi mii lea 30 000 ru maŋás, ja dasa lassin, unnimusat 10 % máksojuvvon miellahttomávssuin. Norlánddas, Romssas ja Finnmárkkus máksojuvvo unnimusat 15 % máksojuvvon miellahttomávssuin maŋás fylkkasearvvi organisašuvdnalađđasii. Foandasajušteapmi gižžofondii galgá leat 2 % obbalaš miellahttomávssus gitta dassážii go unnimusgáibádus man stuoris gižžofoanda galgá leat RO (LO) njuolggadusaid mielde, lea devdojuvvon. 
2.  Riikkačoahkkin, riikkastivra dahje lihttostivra čállá eahpedábálaš miellahttomávssu* go áiti moivvi geažil lea sávahahtti nannet lihtu gižžoráhkkaneami. (* Geahča maiddái §§ 28 ja 35 – liige miellahttomávssu čáliheapmi fylkaservviin ja servviin).
3.  Dábálaš ja eahpedábálaš miellahttomávssu, galgá, go lea šiehtaduvvon guoskevaš bargoaddiin, geassit bálkkás ja máksit lihttui miellahttomávssu máksima njuolggadusaid mielde. Go miellahttomávssu ii sáhte geassit bálkkás, de galgá miellahttu máksit miellahttomávssu lihttui gustojeaddji njuolggadusaid mielde. Mávssut kollektiivvalaš dáhkádusortnegiidda gáibiduvvojit ovttas miellahttomávssuin.
4.  Galgá máksi miellahttodivada buot mánuid ovddas jagis.
5.  Miellahttu gii šaddá pensionistan agi dahje bargonávccahisvuođa geažil ii dárbbaš máksit miellahttomávssu go dieđiha lihttokantuvrii. Miellahtut geat leat pensionisttat agi dahje bargonávccahisvuođa geažil, mákset jahkásaš submi gokčat dieđuid, kollektiivvalaš dáhkádusaid ja ášše meannudeami pensionisttaide. Miellahtut geat jotket virggisteaset vuostáiválddedettiin ahkepenšuvnna, mákset dábálaš miellahttomávssu bálkkás. Riikkastivra mearrida jahkásaš mávssu.
6.  Go geassáda bissehuvvo miellahttomáksu easkka nuppi mánu loahpas maŋŋil go geassádeapmi lea vuostáiváldojuvvon.
7.  Njuolga čadnojuvvon miellahtut mákset seamma miellahttomávssu go miellahtut mat leat čadnon servviide.
8.  Studeanttat mákset jahkásaš submi maid riikkastivra mearrida gokčat muhtun muddui diehtojuohkima ja kollektiiva dáhkádusaid.

B – Luvven miellahttomávssus
1.  Áigodagain goas ii leat bálká luvvejuvvojit miellahtut máksimis miellahttomávssu, jus buozan vuohta, áhpehisvuođa- ja fuolahusvirgelohpi, bargguhisvuohta, bargobisseheapmi, militeara- dahje siviilabálvalus lea sivvan dasa. Ferte máksit kollektiiva dáhkádusaid. Go vázzá skuvlla mii bistá vuollel jahkebeali ja lea virgelohpi mii bistá lihka guhká bálkká haga váldovirggis sáhttá maiddái luvvejuvvot miellahttomávssus.
2.  Miellahtut geain lea virgelohpi bálkká haga váldovirggisteaset váldit oahpu, ja oahppu bistá jahkebeali dahje guhkit, besset doalahit dábálaš miellahttuvuođaset, muhto mákset jahkásaš submi maid riikkastivra mearrida gokčat diehtojuohkima ja kollektiiva dáhkádusaid.
3.  Miellahtut geat leat aitto váldán oahpu, luvvejuvvojit miellahttomávssus vuosttaš bargojagi maŋŋil go leat loahpahan vuođđooahpu. Dát miellahtut mákset kollektiiva dáhkádusaid. Eavttuid luvvejuvvot miellahttomávssus njuolggadusaid mielde mat leat namuhuvvon, ferte duođaštit lihttui dás.

C – Mávssekeahtes miellahttomáksu
Jus miellahtus lea mávssekeahtes miellahttomáksu eambbo go 3 mánu ovddas almmá lihttostivrra miehtama haga, sáhttá su sihkkut miellahttun lihtus. Galgá váldit oktavuođa báikkálaš organisa-šuvdnalađđasiin ovdal go sihkku su.

§ 13 Tariffagáibádus ja tariffarievdadusat
1.  Jus lihttostivra gáibida ođđa tariffašiehtadusa, de ferte O (LO) čállingoddi dohkkehit dan ovdagihtii.
2.  Saji sáhttá cealkit eret go LO čállingoddi lea dohkkehan dan 1. čuoggá mielde.
3.  Jus ii válgan šiehtadallamiiguin dahje soabahemiin, ja lihttu áigu álggahit bargoheaitaga, de ferte viežžat dohkkeheami RO (LO) čállingottis.
4.  Báikkálaš tariffagáibádusat ja nággoáššit gieđahallojuvvojit váldošiehtadusaid ja váldotariffašiehtadusaid mielde.
5.  Fylkkasearvi/searvi/klubba mii lea čadnojuvvon lihttui ii sáhte ovddidit gáibádusa ásahit tariffašiehtadusa dahje cealkit eret tariffašiehtadusa almmá searvvi ja  LO dohkkeheami haga. Fylkkasearvi/searvi/klubba iige sáhte iešheanalaččat cealkit eret saji dahje álggahit bargoheaitaga.

§ 14 Tariffaevttohusaid jienasteapmi
1.  Tariffaevttohusa galgá dábálaččat bidjat ovdan daid miellahtuide geaidda beroštupmenággu guoská. Jienasteami boađus galgá čájehit miellahtuid dáhtu.
2.  Jus eanetlohku dain miellahtuin geaidda beroštupmenággu guoská leat miehtan evttohussii jienasteamis, lea dat dohkkehuvvon. Jus eanetlohku lea jienastan vuostá lea dat hilgojuvvon.
3.  Jus 2. čuoggá eaktu ii leat devdojuvvon, ii geatnegahte jienasteapmi earret go jus 2/3 oassi dahje eambbo miellahtuin geaidda beroštupmenággu guoská, leat oassálastán jienasteamis.
4.  Jus unnit go 2/3 oassi lea oassálastán jienasteamis ja 2. čuoggá eaktu ii leat devdojuvvon, sádde lihttostivra dieđu jienasteami birra mearrádusevttohusain RO (LO) čállingoddái mearrádusevttohusa berre go dohkkehit vai hilgut evttohusa.
5.  Jus tariffalihkadus maiddái fátmmasta eará RO (LO) servviid, de galgá čuovvot LO njuolggadusaid mearrádusaid.
6.  Vuođđojienasteapmi dahkkojuvvo elektrovnnalaččat.
7.  Buot miellahtuin bargosajiin maidda tariffašiehtadus guoská lea riekti searvat ođđa tariffašiehtadusa jienasteapmái.
8.  Klubba/searvvi/ fylkkasearvvi čoahkkimiin mat gieđahallet tariffagažaldagaid, sáhttet miellahtut eará servviin geaidda tariffagažaldat guoská oassálastit, jus sis lea riekti doalahit miellahttuvuođaset eará  LO-searvvis. Dakkár miellahtuin ii leat jienastanriekti.

§ 15 Bargoheaitta
1.   Go lea lea mieđihuvvon álggahit bargoheaitaga, dahje jus lock­out lea dieđihuvvon, galget dat organisašuvdnalađđasat maidda bargobissáneapmi guoská válljet bargoheaitta- dahje lockout lávdegotti. Fylkkastivra bidjá johtui dan dárkkistusa mii lea dárbbašlaš bargoheaitaga vuolde.
2.   Nu guhká go bargoheaitta bistá, ii galgga oktage váldit barggu fitnodagain maidda bargoheaitta guoská dahje fitnodagain gos lea julggaštuvvon sympatiijaakšuvdna ollásit. Jus miellahtut váldet eará barggu, de fertejit addit dieđu fylkkastivrii. Nu guhká go miellahtuin lea dakkár bargu de gáhččá ruhtadoarjja eret.
3.   Lihttostivra mearrida juohke áidna dáhpáhusas galget go bargoheaitta- dahje cakkusrihkkuid namat almmuhuvvot.
4.   Ii oktage organiserejuvvon bargi galgga ohcat ohcat barggu maŋŋil loahpahuvvon lobálaš bargoheaitta dahje lockouta ovdal go buot miellahtut ásahusas geat ledje fárus bargoheaitagis leat ožžon barggusteaset maŋás. Sutnje guhte váldá barggu mii rihkku dan, čuohcá dat mii lea mearriduvvon 2. čuoggás dan paragráfas. Lihttostivra sáhttá spiehkastit earenoamáš dáhpáhusain.
5.   Bargoheaitaga ii galgga dábálaččat heaittihit ovdal go dat organisašuvdnalađđasat mat leat beroštupmebealit das, leat buktán cealkámuša. Organisašuvdnalađđasat eaige sáhte loahpahit bargoheaitaga ovdal go lihttostivra lea miehtan.
6.   Dušše miellahtuin geaidda beroštupmenággu guoská, lea jienastanriekti gažaldagas galgá go álggahit, loahpahit dahje joatkit bargoheaitaga. 7.  14. § njuolggadusaid galgá čuovvut buot jienastemiin.

§ 16 Máksu bargoheaitaga vuolde
1.  Bargoheaitta álggahuvvon nugo lea mearriduvvon dain njuolggadusain addá buot miellahtuide rievtti ruhtadoarjagii. Lihttostivra mearrida ruhtadoarjaga.
2.  Jus galgá leat riekti oažžut ruhtadoarjaga ferte iešguhtege miellahttu leamaš barggus dalle go bargoheaitta álggii, ja máksán miellahttomávssu lihttui mii čadnon LO:i unnimusat 2 mánu ovdal go bargoheaitta biddjojuvvui johtui.
3.  Lihttostivra mearrida goas rájes ruhtadoarjja galgá máksojuvvot.
4.  Miellahtuin geat ledje buohccit dalle go bargoheaitta álggahuvvui, lea geatnegasvuohta oažžut ruhtadoarjaga dan beaivvi rájes go dieđihuvvo dearvvašin go buktet doavtterduođaštusa. Miellahtut geat ledje čálihuvvon militearabálvalussii dahje geain lei virgelohpi bálkkáin eará sivaid geažil go bargoheaitta álggahuvvui, ožžot ruhtadoarjaga dan beaivvi rájes go dimitterejedje dahje livčče galgan álgit fas virgái. Geahča 2. čuoggá bajábealde.
5.  Lihtu hálddahus fuolaha ruhtadoarjaga máksima lihttostivrra mearrádusa mielde.

§ 17 Gižžofoanda
1.  Lihtus lea geatnegasvuohta gártadit gižžofoandda mii lea RO (LO) mearrádusaid mielde.
2.  Gižžofoanda ruđa galgá lágidit nu ahte ii masse árvvu, muhto seammás jođánit sáhttá adnit ruhtadoarjagiidda go dilálašvuohta gáibida.

§ 18 Vuođđojienasteapmi
1.   Lihttostivra sáhttá mearridit vuođđojienasteami deaŧalaš áššiin. Lihttostivra mearrida guđe njuolggadusaid mielde vuođđojienasteapmi galgá dahkkojuvvot. Tariffagažaldagaid vuođđojienastemiin gusto § 14.
2.   Jienasteapmi galgá fátmmastit buot lihtu miellahtuid dahje miellahtuid dihto organisašuvdnalađđasiin.
3.   Earret daid áššiid maid § 14 namuha, gáibiduvvo ahte unnimusat 1/3 oassi miellahtuin geaidda ášši guoská leat oassálastán jienasteamis jus boađus galgá leat mearrideaddji. Nuppegežiid lea jienasteapmi ráđđeaddin lihttostivrii.

 

2. Kap. Lihtu guovddáš mearrideaddji orgánat

§ 19 Riikkačoahkkin
1.  Riikkastivra lea bajimus orgána lihtus. Dábálaš riikkačoahkkin gálgá dollojuvvot juohke njealját jagi (áinnas seamma jagi go RO (LO) kongreassa). Báikki ja áiggi mearrida riikkastivra. Riikkačoahkkin berre dollojuvvot giđđajahkebealis.
2.  Galgá gohččojuvvot riikkačoahkkimii 6 mánu ovdal go dollojuvvo. Gohččun sáddejuvvo fylkkaservviide ja servviide.
3.  Klubbain, servviin, fylkkaservviin, lihttostivrras, riikkastivra ja lávdegottiin lea riekti buktit árvalusaid riikkačoahkkimii, Árvalusat fertejit leat joavdán lihttostivrii maŋemusat 5 mánu ovdal riikkačoahkkima. Árvalusain rievdadit prinsihppa- ja doaibmaprográmma ja mearrádusaid galgá leat ráhkkaneaddji gieđahallan lávdegottiin. Lávdegottit bidjet ovdan evttohusa riikastivrii, mii fas addá mearrádusevttohusa riikkačoahkkimii. Organisašuvdnalađđasiid evttohusat maid eai váldojuvvo fárrui evttohusaide mat váldojuvvojit fárrui mearrádusevttohussii riikkastivrii, mii fas buktá mearrádusevttohusa riikkačoahkkimii. Organisašuvdnalađđasiid evttohusaid mat eai váldojuvvo mielde evttohussii maid riikkastivra ovddida riikkačoahkkimii, sáhttá ovddidit ođđasit riikačoahkkimis.
4.  Evttohuvvon áššelistu, čoahkkinortnet, riikkastivrra mearrádusevttohusat ja sáddejuvvon evttohusat galget sáddejuvvot válljejuvvon sáttaolbmuide, servviide, fylkkaservviide, riikkastivrii ja lávdegottiide maŋemusat 2 mánu ovdal riikkačoahkkima.
5.  Riikkačoahkkimis leat válljejuvvon áirasat ja riikkastivrra miellahtut. Lihttočállit, ja Skuvllaid riikkasearvvi áirras RO (LO) nuoraidlávdegottis bohtet riikkačoahkkimii hupman- ja evttohanrivttiin.
a) Áirasiid lohku rehkenastojuvvo dan vuođul man olu miellahtut iešguđege fylkkasearvvis leat, geat  leat doaimmahan geatnegasvuođaideaset dahje ožžon friddja miellahttomávssu § 12 mielde. Rehkenastima vuođđun biddjojuvvo lagamus olles kvartála ovdal go galgá gohččut riikkačoahkkimii.

Ovddastannjuolggadusat leat čuovvovaččat:
8  gitta 50 miellahtu addá 1 áirasa
51 gitta 100 miellahtu addá 2 áirasa
101 gitta 200 miellahtu addá 3 áirasa
201 gitta 300 miellahtu addá 4 áirasa
301 gitta 400 miellahtu addá 5 áirasa
401 gitta 500 miellahtu addá 6 áirasa

Ja viidáseappot 1 áirras juohke álggahuvvon 200 miellahtus gitta 2500 miellahtu rádjái ja 1 áirras juohke álggahuvvon álggahuvvon 500 miellahtus.

b) Válljehahtti áirrasin lea dušše soames gii lea leamaš máksi miellahttu lihtus mii lea čadnojuvvon LO:i unnimusat jagi ovdal go riikkačoahkkin dollojuvvo.
c) Fápmudusskovvi sáddejuvvo lihttui ovdal biddjojuvvon áigemearri dievvá. Skovvi galgá sisttisdoallat válljejuvvon áirasiid namaid ja sierra listtu mas sadjásašáirasat. Sadjásašlahtut gorkŋot nummarvuoruid mielde go lea healban. Guokte fylkkastivrra miellahtu galget leat vuolláičállán fápmudusa. Fápmuduslávdegoddi maid riikkačoahkkin lea válljen galgá dutkat fápmudusaid. Lávdegoddi bidjá ovdan mearrádusevttohusas riikkačoahkkimii, mii mearrida loahpalaččat dohkkeha go fápmudusaid.
6.  Riikkačoahkkin mearrida loahpalaš áššelisttu ja čoahkkinortnega.
7.  Jienasteamis riikkačoahkkimis lea juohke áirasis okta jietna. Áššit mearriduvvojit jienastaneanetloguin. Dakkár dáhpáhusain go leat ovtta mađe jienat, hilgojuvvojit evttohusat. Riikkastivrra miellahtuin ii leat jienastanriekti áššin mat gusket ovddasvástádusfriddjavuhtii dain mearrádusain main sii lea leat leamaš fárus riikkastivrra ja lihttostivrra miellahttun. Seamma guoská áššiin m